Kuuvarjutus 7.09.2025
Ronisime Hinnomäe tippu ja ootasime kuud. Vaatlesime hoolikalt hommikukaare taevast, ent kuud seal paraku ei olnud…
Tegelikult ei pidanudki olema, sest oli ju kuuvarjutus!
Kuuvarjutus 7.09.2025 Loe edasi »
Ronisime Hinnomäe tippu ja ootasime kuud. Vaatlesime hoolikalt hommikukaare taevast, ent kuud seal paraku ei olnud…
Tegelikult ei pidanudki olema, sest oli ju kuuvarjutus!
Kuuvarjutus 7.09.2025 Loe edasi »
Looduskalendri käivitamine polnud sugugi lihtne. Ent väljakutse oli põnev, hariv ja elamusterohke. Jutuks olnud „Pildiilm“ on eetris tänaseni – nüüd, 22 aastat hiljem, nime all „Täna läbi aastate“. Ka Talilinnukaamera töötab siiamaani.
Gennadi ja looduskalender. Meenutusi veebiportaali algusaastatest Loe edasi »
Eesti metsades pesitseb sadakond linnuliiki. Järgnevas viktoriinis tuleb neist ära tunda veerand. Kuigi valikus on omajagu tavalisi metsalinde, lisab seekordsele väljakutsele raskust asjaolu, et kolmandikul juhtudest tuleb liike määrata munade põhjal. See viimane pole muidugi kiusu pärast, lihtsalt munapühad on saabumas! VIKTORIINI AUHINNA võitis Laine Laidvee 25 punktiga. Sooduskupong “METSALINNUD” annab Loodusemehe e-poes selle linnuraaamatu
Kas tunned Eesti loodust? Metsalinnud Loe edasi »
Puukoored pakuvad nii silmailu kui ka põnevat võimalust nuputamiseks. Puude määramine koore järgi pole kindlasti nii lihne kui see esmapilgul võib tunduda. Enamasti vaatleme ju metsas tervikut – liigi määramisel arvestame veel puuvõra kuju ja suvisel ajal ka lehtede, õite ning viljade välimust… Seega võib Järgnevat viktoriini võtta kui üleskutset õppida kodumaa puid tähelepanelikumalt jälgima.
Kas tunned Eesti loodust? Puude koored Loe edasi »
⇑ Käoisand on püüdnud piksepeni rööviku Täna lõpeb Eesti Ornitoloogiaühingu käoaasta ja seepärast meenutan siin üht teretuttavat käoisandat, kellega kohtumised pakkusid mulle mõned aastad tagasi põnevust ja rõõmu. Juttu tuleb ühest Kuigatsis elanud käost, kellega käisin kevaditi kohtumas aastatel 2014–2020. Kohalikus talus elav Hanno, kes mind käoga tuttavaks tegi, vaatles jutuks tulevat
Maarahva uusaasta ja kalendrivahetuse vahele jäävatel päevadel on tore tagasi vaada, mida põnevat ja ilusat möödunud aastaring pakkus. Allpool jagan iga kalendrikuu kohta ühe pildilise tagasivaate. Eelvalikus oli muuhulgas mitu virmalistepilti, mistõttu võtsin lõppvalikut üle vaadates kaaluda, kas mõni fotodest virmaliste pildi vastu võlja vahetada… Siiski ei tee seda – olgu nii nagu on ja
12 hetke aastast 2024 Loe edasi »
⇑ Hinnomäe Sinilillemetsa käblikupaar. Vasemal on emand Linda – pisike, ümara figuuriga, lühema sabaga, hästi hoitud sulerüüga. Paremal isand Kalev – veidi kogukam, suhteliselt väiksema peaga, pikema sabaga, veidi sassis sulerüüga. Nagu kevaditi ikka, laulis ka mullusel mahla- ja lehekuul meie Sinilillemetsa koprapaisu lähedal üks käblikuisand. Jälgisime tema tegemisi erilise hoolega, sest
Kalev, Linda ja pesitsusrahu Loe edasi »
⇑ Rohunepimäng. Alam-Pedja Tänavu on Alam-Pedja juubeliaasta. 1994. aastal loodud kaitseala on pakkunud selle paiga elurikkusele head ja paremat juba 30 aastat. Ümmargust tähtpäeva silmas pidades käisin külas kohalikel rohuneppidel, kelle elupaiku ja kombeid õppisin tundma kaitseala algusaastatel. Oi aegu ammuseid: see oli 1997. aasta kevadel, mil osalesin Alam-Pedja luhalinnustiku seires koos
⇑ Soo-roolinnu emaslind soojendab poegi. Pesa on punutud kõrvenõgeste ja angervaksa varte vahele. Soo-roolinnud ehk putke-roolinnud pole meil teab mis haruldased pesitsejad, aga nende pesi leiavad loodushuvilised harva. Üks põhjustest on muuhulgas see, et meil ei meeldi liikuda paikades, kus kasvavad kõrvenõgesed… Südasuvel käisime Margitiga mitmel pool Lõuna-Eestis välitöödel ja üks käikudest
Soo-roolindude pesa Loe edasi »
24. mai palaval pärastlõunal kuulsin koduaias must-kärbsenäppide hädakisa. Kostus see maja eest, pärnapuul asetseva pesakasti omanike nokkadest. Lähemal vaatlusel selgus, et järjekordne huviline oli tulnud uurima kärbsenäppide kinnisvaras peituvaid võimalusi. Siiani olid olnud näpipere probleemide allikaks tüütult uudishimulikud põldvarblased ning konkreetsema pesakasti ülevõtmise plaaniga väänkaelte paar. Aga kärbsenäpid kaitsesid pesakoha alati vapralt, nii et kõik
Kärbsenäpid ja vaenukägu Loe edasi »