⇑ Soo-roolinnu emaslind soojendab poegi. Pesa on punutud kõrvenõgeste ja angervaksa varte vahele. Soo-roolinnud ehk putke-roolinnud pole meil teab mis haruldased pesitsejad, aga nende pesi leiavad loodushuvilised harva. Üks põhjustest on muuhulgas see, et meil ei meeldi liikuda paikades, kus kasvavad kõrvenõgesed… Südasuvel käisime Margitiga mitmel pool Lõuna-Eestis välitöödel ja üks käikudest
Soo-roolindude pesa Loe edasi »
24. mai palaval pärastlõunal kuulsin koduaias must-kärbsenäppide hädakisa. Kostus see maja eest, pärnapuul asetseva pesakasti omanike nokkadest. Lähemal vaatlusel selgus, et järjekordne huviline oli tulnud uurima kärbsenäppide kinnisvaras peituvaid võimalusi. Siiani olid olnud näpipere probleemide allikaks tüütult uudishimulikud põldvarblased ning konkreetsema pesakasti ülevõtmise plaaniga väänkaelte paar. Aga kärbsenäpid kaitsesid pesakoha alati vapralt, nii et kõik
Kärbsenäpid ja vaenukägu Loe edasi »
⇑ [1] Katuse tuulekasti näritud avausest vaatavad õue nugisepoeg (vasemal) ja nugise-emand (paremal). Poeg on väiksemat kasvu, lühema koonu ja karvaga, tema ninaots pole veel tume ja kõrvad hoiavad pitsitamisel pisut lonti Kui maja pööningult kostab salapärast kolinat,siis võib seal tegutseda mõni pööningukoll. Inimeste kollitamisega saavad suurepäraselt hakkama rotid, hiired, nahkhiired ja kärplased ja tont
Hinnomäe kuusikus üht lõkkeümbrust korrastades võitsin appi metsas harva kasutatava tööriista – reha. Ja niipea kui hakkasin sellega oksarisu kokku riisuma, ilmus kohale punarind, kes jäi ootama ühele pehkinud palginotile, jälgides sealt asjatundja pilguga rehitsemistegevust. Justkui öeldes kogu oma olemusega, jaa-jaa too oks võta samuti ära ning ikka kraabi rehaga rohkem! Igal puhkepausil hüppas linnuke
⇑ Punarind metsaojal. Lõotalvine hommik 5.04.2024 Hinnomäe pisike metsaoja on kevadiseks elupaigaks viiele laululinnule, saarmale ja rohukonnale. Muidugi mitte ainult, aga just need tegelased jäid rajakaamera vaatevälja. Oja äärset elu jäädvustas veepiirile paigaldatud rajakaamera 16. märtsist kuni 9. aprillini. Pildile jäid musträstas, urvalind, käblik, saarmas, rohukonn, punarind ja vainurästas. Tegelikult veel ka sinikaelad,
⇑ Räusktiiru munast koorub tibu. Pruunitooniline munakoor on heleda tausta ja tumedate tähnide ning laikudega. Sarnane ümbrusesse sulanduv munamuster on iseloomulik suurele osale kurvitsalistest. Kaunilt värvitud pühademune koksides mõelgem ka sellele, kuivõrd põnevate värvimustritega mune leidub kodumaa looduses! Looduses esinevad linnumunad võivad olla imeliselt värviküllased vaatamata sellele, et värvide moodustamiseks on kasutusel vaid kaks pigmenti: punakaspruun protoporfüriin
Värvilised linnumunad Loe edasi »
⇑ Puukoristaja Metsas asuvate õõnsuste vastu tunnevad huvi paljud metsaelanikud. Hinnomäe karjatanuma suurte kuuskede varju paigutatud pesakasti käisid möödunud nädalal uudistamas puukoristaja, rasvatihane ja orav. Sel urbekuu nädalal (10.03–17.03) oli üks Loodusemehe rajakaameratest üles seatud Hinnomäe endise karjatanuma äärde, kus asub tihase pesakast. Selgusid uudistajad, kes varakevadisel ajal lennuavast sisse piilusid. Kolmel korral
Puukoristaja, rasvatihane ja orav Loe edasi »
⇑ Loodusemehe logo on inspireeritud Alam-Pedja Krimmi lagedal mängivatest tedrekukkedest. Naistepäev naistepäevaks… Oluline on hoopiski see, et ammustel aegadel oli naistepäev riigipüha, mil polnud asja ei tööle ega kooli. Teisisõnu, 8. märts oli parim päev tedreonnide ehitamiseks! Tudengipõlves kujunes meie sõpruskonnal varakevadiseks tavaks ehitada naistepäeval tedreonne. Püha ettevõtmine leidis aset Laeva soos,
Naistepäev, tedreonnid ja Loodusemehe logo Loe edasi »
Paar päeva tagasi sadas Otepääl kõvasti vihma. Seejärel tulid aga talvekülmad tagasi ning lumehanged said tugeva jäise kaane. Käisin seesugust ilmaimet uurimas ühel kaunil Nõuni küla künkal – Raudsepa mäel. Kõikjal, kus leidub natukegi lund, laiub täna talitee! Loodus pakub imelist võimalust kõndida lumel ja mitte lumes. Raudsepa mäe jäisele lumekuplile astutes tajun, kuis sammumisel
Kõikjal laiuv talitee Loe edasi »
Metsikutest kaljutuvidest põlvnenud kodutuvid võivad pesitseda läbi aasta. Ka talvisel ajal tuleb ette, et isaslinnud löövad emaslindude ümber tantsu või rivaalitsevad teiste tuvi-isandatega. Loodusemehe õuel asuvat toidumaja külastab tänavusel talvel mõnikümmend kodutuvi. Arv kõigub tublisti päevast päeva. Osa külalistest on igapäevased püsikunded ja nende hulka kuulub muuhulgas üks paras riiukukk, kellele pani Margit nimeks Baruto.
Kodutuvid teevad sumomaadlust Loe edasi »
