Täna lõpeb Eesti Ornitoloogiaühingu käoaasta ja seepärast meenutan siin üht teretuttavat käoisandat, kellega kohtumised pakkusid mulle mõned aastad tagasi põnevust ja rõõmu. Juttu tuleb ühest Kuigatsis elanud käost, kellega käisin kevaditi kohtumas aastatel 2014–2020. Kohalikus talus elav Hanno, kes mind käoga tuttavaks tegi, vaatles jutuks tulevat lindu alates 10. maist 2012. ⇑ […]
⇑ Hinnomäe Sinilillemetsa käblikupaar. Vasemal on emand Linda – pisike, ümara figuuriga, lühema sabaga, hästi hoitud sulerüüga. Paremal isand Kalev – veidi kogukam, suhteliselt väiksema peaga, pikema sabaga, veidi sassis sulerüüga. Nagu kevaditi ikka, laulis ka mullusel mahla- ja lehekuul meie Sinilillemetsa koprapaisu lähedal üks käblikuisand. Jälgisime tema tegemisi erilise hoolega, sest
Kalev, Linda ja pesitsusrahu Loe edasi »
⇑ Rohunepimäng. Alam-Pedja Tänavu on Alam-Pedja juubeliaasta. 1994. aastal loodud kaitseala on pakkunud selle paiga elurikkusele head ja paremat juba 30 aastat. Ümmargust tähtpäeva silmas pidades käisin külas kohalikel rohuneppidel, kelle elupaiku ja kombeid õppisin tundma kaitseala algusaastatel. Oi aegu ammuseid: see oli 1997. aasta kevadel, mil osalesin Alam-Pedja luhalinnustiku seires koos
⇑ Soo-roolinnu emaslind soojendab poegi. Pesa on punutud kõrvenõgeste ja angervaksa varte vahele. Soo-roolinnud ehk putke-roolinnud pole meil teab mis haruldased pesitsejad, aga nende pesi leiavad loodushuvilised harva. Üks põhjustest on muuhulgas see, et meil ei meeldi liikuda paikades, kus kasvavad kõrvenõgesed… Südasuvel käisime Margitiga mitmel pool Lõuna-Eestis välitöödel ja üks käikudest
Soo-roolindude pesa Loe edasi »
⇑ [1] Katuse tuulekasti näritud avausest vaatavad õue nugisepoeg (vasemal) ja nugise-emand (paremal). Poeg on väiksemat kasvu, lühema koonu ja karvaga, tema ninaots pole veel tume ja kõrvad hoiavad pitsitamisel pisut lonti Kui maja pööningult kostab salapärast kolinat, siis võib seal tegutseda mõni pööningukoll. Inimeste kollitamisega saavad suurepäraselt hakkama rotid, hiired, nahkhiired ja kärplased ja tont teab kes veel …
Metsikutest kaljutuvidest põlvnenud kodutuvid võivad pesitseda läbi aasta. Ka talvisel ajal tuleb ette, et isaslinnud löövad emaslindude ümber tantsu või rivaalitsevad teiste tuvi-isandatega. Loodusemehe õuel asuvat toidumaja külastab tänavusel talvel mõnikümmend kodutuvi. Arv kõigub tublisti päevast päeva. Osa külalistest on igapäevased püsikunded ja nende hulka kuulub muuhulgas üks paras riiukukk, kellele pani Margit nimeks Baruto.
Kodutuvid teevad sumomaadlust Loe edasi »
⇑ Toidu mäletsemine algab hetkest, mil metskitse põsed on punnis! Öeldakse, et ka pime kana leiab tera… Seda ei juhtu just iga päev, et metskits kraabib puhkepausiks aseme vaid meetri kaugusele rajakaamerast! Mäletsemine kui järelsöömine Sõralistel on kohastumus kiirsöömiseks, mis aitab neil vähendada võimalusi langeda kiskjate saagiks. Söömise ajal kühveldatakse sobilik kraam
⇑ Kuulsaim tartlane 2023nda aasta jõulukuul – mandariinpart Mul pole aimugi, kui tihti kõnelevad tartlased oma linnapea tegemistest. Küll aga kõneldakse siinmail palju mandariinpardist, kes Tartu kesklinnas talvitab. Käisin kuulsa pardiga kohtumas Annelinna taliujula juures jõulukuu 4ndal päeval. Eesti talves vaatab mandariinpart inimeste poole ja inimesed pardi poole Kui taliujula juurde jõuan, pole kuulsat
Tartu linna kuulsaim elanik Loe edasi »
⇑ Hallvaresed pudrukausi juures Kaerahelbepudruga on lood kahtemoodi. Kellele meeldib ja kellele ei meeldi… Otepää varesed, kelle igapäevasesse menüüsse kuuluvad talvisel ajal kalmuküünlad, oskavad kaerahelbeputru nautida igatahes täiega! Margit arvas, et kaerahelbepudru pera tuleb viia kausiga õue – lindudele. Mõistagi oleks ma selle ka ise meelsasti nahka pistnud, aga olgu pealegi, ka
⇑ Mustästa emaslind hoiab pesal tiibu laiali, et kaitsta pisikesi poegi vihma eest. Tunamullusel suvel õnnestus mul rajakaamera abil jälgida ühe musträstapaari tegemisi. Metsaserva pihlapuul asuvas rästapesas koorus heinakuu alguses 4 poega, kes kosusid jõudsalt ja tegid oma esimesed lennud kahenädalaselt. Kui inimesed peidavad endid suvise paduvihma eest katuse, kuuse või vihmavarju
Kollase nokaga vihmavari Loe edasi »
