⇑ Käoisand on püüdnud piksepeni rööviku Täna lõpeb Eesti Ornitoloogiaühingu käoaasta ja seepärast meenutan siin üht teretuttavat käoisandat, kellega kohtumised pakkusid mulle mõned aastad tagasi põnevust ja rõõmu. Juttu tuleb ühest Kuigatsis elanud käost, kellega käisin kevaditi kohtumas aastatel 2014–2020. Kohalikus talus elav Hanno, kes mind käoga tuttavaks tegi, vaatles jutuks tulevat […]
Maarahva uusaasta ja kalendrivahetuse vahele jäävatel päevadel on tore tagasi vaada, mida põnevat ja ilusat möödunud aastaring pakkus. Allpool jagan iga kalendrikuu kohta ühe pildilise tagasivaate. Eelvalikus oli muuhulgas mitu virmalistepilti, mistõttu võtsin lõppvalikut üle vaadates kaaluda, kas mõni fotodest virmaliste pildi vastu võlja vahetada… Siiski ei tee seda – olgu nii nagu on ja
12 hetke aastast 2024 Loe edasi »
⇑ Hinnomäe Sinilillemetsa käblikupaar. Vasemal on emand Linda – pisike, ümara figuuriga, lühema sabaga, hästi hoitud sulerüüga. Paremal isand Kalev – veidi kogukam, suhteliselt väiksema peaga, pikema sabaga, veidi sassis sulerüüga. Nagu kevaditi ikka, laulis ka mullusel mahla- ja lehekuul meie Sinilillemetsa koprapaisu lähedal üks käblikuisand. Jälgisime tema tegemisi erilise hoolega, sest
Kalev, Linda ja pesitsusrahu Loe edasi »
⇑ Kalendri esikaas ja sisulehed Tänavune Loodusemehe kalender on meie kalendrite rivis arvult kuues. Varem käsitletud teemadeks on olnud “Võluaknad” (2020, samanimelise näituse põhjal), “Eesti vägi” (2021), “Eesti elurikkus” (2022) ja “Lilleline” (2023) ja “Linnuline” (2024). Loodusemehe kalender on A3 formaadis ja riputusaasaga. Loodus võlub Muidugi. Loodus võlub – kuis siis veel?
Loodusemehe kalender 2025 / 10238 – Loodus võlub Loe edasi »
⇑ Rohunepimäng. Alam-Pedja Tänavu on Alam-Pedja juubeliaasta. 1994. aastal loodud kaitseala on pakkunud selle paiga elurikkusele head ja paremat juba 30 aastat. Ümmargust tähtpäeva silmas pidades käisin külas kohalikel rohuneppidel, kelle elupaiku ja kombeid õppisin tundma kaitseala algusaastatel. Oi aegu ammuseid: see oli 1997. aasta kevadel, mil osalesin Alam-Pedja luhalinnustiku seires koos
⇑ Urusuudmel uudistav kaelushiir on jäädvustatud rajakaameraga Campark T100. Kasutatud on lisaläätse suurendusega 2x. Urusuudme ümbrust valgustab kaugemal asuv musta valgust kiirgav abikaamera Campark TC05. Millist rajakaamerat valida – selles on küsimus… Kui sind huvitab vaid see, kus ja millal loomad liiguvad, siis võid järgnevad juhised südamerahus lugemata jätta – õigem on
Kuidas valida sobivat rajakaamerat: nõuandeid fotograafidele ja videograafidele Loe edasi »
⇑ Kaelustuvi toidab poegi linnupiimaga. Foto on tehtud 31. juulil 2015 Eesti Jahimeeste Selts ja peavoolumeedia kuulutavad: esimesel augustil algas meil TUVIJAHT. Jagatakse jahinõu, oodatakse põnevaid jahilugusid, soovitatakse ka retsepte maitsva tuviroa valmistamiseks… Selle kõige juures on kahjuks unustatud, et tuvid alles pesitsevad meil praegu. Kaelustuvide pesitsemine augustikuus on meil viimasel ajal
Alanud tuvijaht pole eetiline Loe edasi »
⇑ Soo-roolinnu emaslind soojendab poegi. Pesa on punutud kõrvenõgeste ja angervaksa varte vahele. Soo-roolinnud ehk putke-roolinnud pole meil teab mis haruldased pesitsejad, aga nende pesi leiavad loodushuvilised harva. Üks põhjustest on muuhulgas see, et meil ei meeldi liikuda paikades, kus kasvavad kõrvenõgesed… Südasuvel käisime Margitiga mitmel pool Lõuna-Eestis välitöödel ja üks käikudest
Soo-roolindude pesa Loe edasi »
⇑ 3.06.2018 toimunud Pühajärve hiieretke juhendaja Ahto Kaasik Verilättel. Täna täpselt kuus aastat tagasi kutsus hea sõber Ahto Kaasik mind Pühajärve hiieretkele, kust sain mõtlemisainet, millest ma põlise otepäälasena teadlik ei olnud – eesti lipp ehk siis omaaegne üliõpilasseltsi lipp on pühitsetud meie rahva muistseid loodususu kombeid silmas pidades. Eelseisvale eesti lipu
Eesti lipp on pühitsetud Otepää Pühajärves Loe edasi »
24. mai palaval pärastlõunal kuulsin koduaias must-kärbsenäppide hädakisa. Kostus see maja eest, pärnapuul asetseva pesakasti omanike nokkadest. Lähemal vaatlusel selgus, et järjekordne huviline oli tulnud uurima kärbsenäppide kinnisvaras peituvaid võimalusi. Siiani olid olnud näpipere probleemide allikaks tüütult uudishimulikud põldvarblased ning konkreetsema pesakasti ülevõtmise plaaniga väänkaelte paar. Aga kärbsenäpid kaitsesid pesakoha alati vapralt, nii et kõik
Kärbsenäpid ja vaenukägu Loe edasi »
