Maarahva uusaasta ja kalendrivahetuse vahele jäävatel päevadel on tore tagasi vaada, mida põnevat ja ilusat möödunud aastaring pakkus. Allpool jagan iga kalendrikuu kohta ühe pildilise tagasivaate.
Eelvalikus oli muuhulgas mitu virmalistepilti, mistõttu võtsin lõppvalikut üle vaadates kaaluda, kas mõni fotodest virmaliste pildi vastu võlja vahetada… Siiski ei tee seda – olgu nii nagu on ja mööname, et möödunud aasta oli muuhulgas erakordselt virmalisterohke.
Klassikalisest urvalinnust (taamal) on lõuna-urvalind (esiplaanil) pisem ja pruunim, meenutades miniatuurset koduvarblase-emandat. Hele vööt tiival on lõuna-urvalinnul ähmane ja pruunikas. Otepääl, 4.01.2024
01 Südakuu
Koduõuele maandus lõuna-urvalind
Koduõuel asuvasse lindude toidumajja laskus koos urvalindudega einestama üks lõuna-urvalind. Kui varem on seda liiki käsitletud urvalinnu alamliigina, siis uuemal ajal peetakse teda omaette liigiks.
Metskitsed jäise lumekoorikuga kaetud põllul. Otepää kõrgustikul, 20.02.2024
02 Radokuu
Kahe pakase vahel kattis kogu Eestimaad jää!
Radokuul katkestasid talvepakase suur sula ja vihmasajud. Talvekülmade naastes said lumehanged taas tugeva jäise kaane, mis kandis nii inimest kui ka loomi.
Keskeuroopa majaämblik. Otepääl, 30.03.2024
03 Urbekuu
Otepääle jõudis keskeuroopa majaämblik
Tänavustele kevadekuulujatele mõeldes meenub esmakohtumine keskeuroopa majaämblikuga. Seda leviala laiendavat liiki on Eestis siin-seal kohatud juba 40 aasta jooksul, ent tema arvukus on viimasel ajal jõudsalt tõusmas. Peopesasuurune uustulnuk inimesele ohtlik ei ole.
Hallvaresed kaklevad (tugevam vasemal). Otepääl, 17.04.2024
04 Mahlakuu
Varesed pidasid maha korraliku jõukatsumise
Mahlakuu keskpaigas sattusin nägema suuremat jõukatsumist kahe hallvarese vahel. Ilmselt oli tegu vareste pesitsusaegse rivaalitsemisega.
Kakluse elementidega maadlus kestis kümmekond minutit. Salk vareseid jälgis turniiri pealt, kuid keegi ei sekkunud. Kaotaja oli pärast kaklust lennuvõimeline.
Rohunepi-isand mängumättal. Alam-Pedja, 22.05.2024
05 Lehekuu
Rohunepimäng
Tänavune aasta oli Alam-Pedja looduskaitseala juubeliaasta. Ümmargust tähtpäeva silmas pidades käisin külas kohalikel rohuneppidel, kelle elupaiku ja kombeid õppisin tundma kaitseala algusaastatel.
Keskmine ristik ja valge madar. Hinnomäe, 24.06.2024
06 Pärnakuu
Leedoaeg oli lilleline
Hinnomäe niit oli suvise pööripäeva paiku üleni lilleõites. Rõõm oli kogeda, et siinne elurikkus on aastatega kasvanud.
Soo-roolinnu emaslind soojendab poegi. Pusi, 16.07.2024
07 Heinakuu
Elu esimene soo-roolinnu pesaleid
Südasuvel olime Margitiga välitöödel Peipsi rannikul asuvas Pusi külas. Luha kõrges heinas asuval uurimis-transektil liikudes sattusime siis otse soo-rollinnu pesale…
Tean nüüd, miks ma varem pole selle liigi pesa leidnud: soo-roolindude tegutsemist on pesa ligiduses pea võimatu märgata!
Vääristubakas õitseb. Hinnomäel, 27.08.2024
08 Põimukuu
Uudne lill permapeenral – vääristubakas!
Kevadel tõi tuttav sakslane meile tubakaseemneid. Margit külvas need permapeenrasse ja suures suves sai see asi igatahes unustatud…
Kui aga hilissuvel avanesid kahe meetri kõrguse lille roosad õisikud – oli üks järjekordne suveime sündinud!
Käblikupoja viimane ööbimine pesas. Hinnomäel, 17.09.2024
09 Sügiskuu
Käblik pesitses Sinilillemetsas tervelt viis kuud!
Hinnomäe käblikuisand alustas laulmist mahlakuul ja viimane poeg kasutas pesa veel sügiskuul – rajakaameraga jälgimisel selgus, et lennuvõimestunud käblikupojad kasutavad pesa ööbimispaigana veel pikka aega!
Metskurvits Andres. Hinnomäel, autotulede valguses, 25.10.2024
10 Porikuu
Nepp, kelle nimeks sai Andres
Porikuul jäime Hinnomäel oma tegemistega sageli hämaruse kätte, sest meil meeldis õhtuti lõkke ääres istuda. Ja kui siis lõpuks koduteele asusime, hakkas korduma üks ja seesama – kindlal talutee lõigul saime ikka ja jälle kokku ühe nepiga. Panime talle nimeks Andres, sest teretuttaval peab ju nimi olema!
Veetilgad harilikul kasteheinal. Hinnomäel, 29.11.2024
11 Kooljakuu
Hõbedase kasteheinaga niidud
Kooljakuu oli udune, vihmane ja niiske. Maad võtvas sügishalluses jäid siis silma laiguti hõbedased künkanõlvad: miljonid kastepiisad särasid kasteheinavartel.
Kaelustuvi toidumajast alla pudenenud päevalilleseemneid otsimas. Otepääl, 16.12.2024
12 Jõulukuu
Talvitav kaelustuvi
Otepääle jäi talvitama kaelustuvi ja see oli siin esimene kord umbes 55-aastase vaatlusperioodi jooksul.
Kaelustuvi talvitamine on järjekordne märk sellest, et meie talved on viimasel ajal soojemad ja lühemad – linnud julgevad võtta talvitamisega seotud riske.
⇒ Loe lisaks
