⇑ Kivipuraviku kübarad 3.09.2023 Tänavune suvi viis meist paljusid Puravikemaale. Jah, ei mäleta möödunud aegadest niivõrd suurt puravikukübarate küllust! Tervelt viiskümmend aastat tuli mul oodata, et üks korralik puravikusuvi ära näha. Hilissuvine seeneplahvatus algas meil kasepuravike tõusmisega, millele järgnesid haava-, kivi- ja pomerantspuravikud! Metsas pildistades avastasin siis ikka ja jälle, kuis järjekordne […]
⇑ Seakari saabub hommikusöögile: emis ees ja põrsad järel. Kell on 5:17, päikesetõusuni on jäänud tund ja 13 minutit Mida teeksite teie kui leiaksite metsaservas kasvava õunapuu alt tundmatu filmiva objekti? Siin on üks pildiline näide metssigade uudishimust rajakaamera vastu. Lühifilmi lõpus leidub muuhulgas üks vallatu põrsatemp. Tarkus tuleb tasapisi ja enamasti
Metssead uurivad rajakaamerat Loe edasi »
⇑ “Eestimaa pingviinid” – algid – Vaindloo rannakividel Sõber Tuul kutsus Vaindloole suvisest pööripäevast osa saama. Muidugi ei saanud ma sinna minemata jätta. Isegi viga saanud põlv ei suutnud seekord reisirahutust vaigistada… Vaindloo on linnuriik. Inimestest külalised peavad siin viisakalt käituma või muidu saavad särgid sitaseks. Vaindloo kohalik riidemood tunneb muuhulgas tiirude
⇑ Lambahänilane Paari päeva tagusest Postimehe taskuhäälingust oli mõnevõrra ootamatu kuulda, et ükski kolmest stuudios viibinud inimesest ei teadnud hänilast. Stuudiokülaline arvas, et hänilased võiksid olla putukad. Saatejuht ütles ausalt, et ta ei tea. Ja vestlusringis osalev ajakirjanik vaikis targu… Minu vanaema tundis hänilast hästi. Pool sajandit tagasi kirjutasid Lemming Rootsmäe ja
Suurnokad ehk suurnokk-vindid on tuntud oma imelise noka poolest. Viimasele viitab muuhulgas suurnokkade ladinakeelne nimi: Coccothraustes – seemnepurustaja. Suurnokk-vintide lõualihase kaal ületab sugulasest metsvindi oma rohkem kui viiekordselt. Taolise nokaga saab muuhulgas purustada ploomi-, kirsi- ja oliivikive. Rajakaamera abil õnnestus mul jälgida, kuis suurnokad ületalve seisnud ploomikive purustavad. Kõvad seemned murtakse täpselt pooleks noka tagumises osas. Suurnokad
Suurnokad söövad ploomikive Loe edasi »
See nädal on olnud meie valge-toonekure isandal väga töörohke. Nüüdseks on ta jõudnud korda teha tubli poole Otepää Pikalombi äärde jäävast pargist. Kuivanud oksad, mullune hein, suuremad puulehed ja liigne sammal on usinasti kokku korjatud ja ladustatud hoolikalt elektriposti otsa, pesale täienduseks. Vaid vareste pillatud kalmuküünaldel pole tema pesas kohta, nii et miskit jääb kokku
Toonekure-isand koristab parki Loe edasi »
Kui heitlikus kevades toimetav jahe loodetuul on tõmmanud eemale päikest varjavad pilvekardinad, seab sookurepaar endid mängule. Käes on hetk, mil külateel auto peatada ja võtta vastu võimalus olla esimese rea publikuks tantsuhimulisele kurepaarile, kes vaatlejate saabumist oleks otsekui oodanud… Seal näeb siis graatsilis-kohmakaid hüppeid, sügavaid maani kummardusi ja baleriini kombel varbaotstel seismist. Tantsusammudele lisanduvad veel
Kui ma vanaisaks sain, siis märkasin taas, et raamatupoodides on olemas ka lastekirjanduse osakond. Seal jäid silma lõviraamatud ja sauruseraamatud, kassiraamatud ja lambaraamatud… Omamaist aimekirjandust ja õue minemist õhutavaid loodusraamatuid oli justkui vähevõitu. Lõpetasin siis kuus aastat kestnud raamatukirjutamise paastu ning kirjutasin esimese lasteraamatu. ⇑ Künnivares Lindude koju ootamise raamat Üks armsamaid asju, mida kevad
Linnud kuulutavad kevadet Loe edasi »
⇑ Ülal oleval fotol näeme koorumas merikajaka poegi. Päris munakoksimine käib seestpoolt! Munad ja kanad on lahutamatud. Kodukanad tuletavad seda meelde iga päev, munedes 300, parimad isegi 350 muna aastas! Puna-džunglikanad, kodutibude Kagu-Aasias elavad esivanemad, piirduvad aga siiani viie kuni kaheksa munaga aastas – sellest paistab kanade soo jätkumiseks piisavat. Mis siis
Munadest, kanadest ja teistest lindudest Loe edasi »
Ilusal kevadel tuleb ikka ette, et kahest armunust saab üks. Panen siia mõned jäädvustused eilsest soojast kevadõhtust, mil Otepää toonekurepesale jõudis rännult emaslind. Toonekure-isand ootas siin paarilist neli lumeküllast päeva. Viimasest on siinsamas eraldi postitus:https://loodusemees.ee/ajaveeb/valvur/ ⇑ Toonekure-isandal on plaan! ⇑ Ronimine… ⇑ Suguühe ⇑ Kaela kõditamine ⇑ Kahest on saanud üks
Kuis kahest saab üks Loe edasi »
