Sügisene värvipillerkaar on igal aastal erinev. Inimestele muidugi meeldib, kui kased on kuldsed ja vahtraladvad leegitsevad punaselt – ent tuleb ette ka pastellpruuni lehesadu… Miks siis ühel korral on ühte moodi ja teisel korral teisiti?
Miks puulehed sügisel värvi muudavad? Kuldse sügise tagamaad Loe edasi »
Eesti metsades pesitseb sadakond linnuliiki. Järgnevas viktoriinis tuleb neist ära tunda veerand. Kuigi valikus on omajagu tavalisi metsalinde, lisab seekordsele väljakutsele raskust asjaolu, et kolmandikul juhtudest tuleb liike määrata munade põhjal. See viimane pole muidugi kiusu pärast, lihtsalt munapühad on saabumas! VIKTORIINI AUHINNA võitis Laine Laidvee 25 punktiga. Sooduskupong “METSALINNUD” annab Loodusemehe e-poes selle linnuraaamatu
Kas tunned Eesti loodust? Metsalinnud Loe edasi »
Puukoored pakuvad nii silmailu kui ka põnevat võimalust nuputamiseks. Puude määramine koore järgi pole kindlasti nii lihne kui see esmapilgul võib tunduda. Enamasti vaatleme ju metsas tervikut – liigi määramisel arvestame veel puuvõra kuju ja suvisel ajal ka lehtede, õite ning viljade välimust… Seega võib Järgnevat viktoriini võtta kui üleskutset õppida kodumaa puid tähelepanelikumalt jälgima.
Kas tunned Eesti loodust? Puude koored Loe edasi »
⇑ Räusktiiru munast koorub tibu. Pruunitooniline munakoor on heleda tausta ja tumedate tähnide ning laikudega. Sarnane ümbrusesse sulanduv munamuster on iseloomulik suurele osale kurvitsalistest. Kaunilt värvitud pühademune koksides mõelgem ka sellele, kuivõrd põnevate värvimustritega mune leidub kodumaa looduses! Looduses esinevad linnumunad võivad olla imeliselt värviküllased vaatamata sellele, et värvide moodustamiseks on kasutusel vaid kaks pigmenti: punakaspruun protoporfüriin
Värvilised linnumunad Loe edasi »
⇑ Toidu mäletsemine algab hetkest, mil metskitse põsed on punnis! Öeldakse, et ka pime kana leiab tera… Seda ei juhtu just iga päev, et metskits kraabib puhkepausiks aseme vaid meetri kaugusele rajakaamerast! Mäletsemine kui järelsöömine Sõralistel on kohastumus kiirsöömiseks, mis aitab neil vähendada võimalusi langeda kiskjate saagiks. Söömise ajal kühveldatakse sobilik kraam
⇑ Kuulsaim tartlane 2023nda aasta jõulukuul – mandariinpart Mul pole aimugi, kui tihti kõnelevad tartlased oma linnapea tegemistest. Küll aga kõneldakse siinmail palju mandariinpardist, kes Tartu kesklinnas talvitab. Käisin kuulsa pardiga kohtumas Annelinna taliujula juures jõulukuu 4ndal päeval. Eesti talves vaatab mandariinpart inimeste poole ja inimesed pardi poole Kui taliujula juurde jõuan, pole kuulsat mandariinparti
Tartu linna kuulsaim elanik Loe edasi »
⇑ Mustästa emaslind hoiab pesal tiibu laiali, et kaitsta pisikesi poegi vihma eest. Tunamullusel suvel õnnestus mul rajakaamera abil jälgida ühe musträstapaari tegemisi. Metsaserva pihlapuul asuvas rästapesas koorus heinakuu alguses 4 poega, kes kosusid jõudsalt ja tegid oma esimesed lennud kahenädalaselt. Kui inimesed peidavad endid suvise paduvihma eest katuse, kuuse või vihmavarju
Kollase nokaga vihmavari Loe edasi »
⇑ Ootsipalu puuhiiglased: 46,6 meetri kõrgune mänd ja 48,6 meetrine kuusk Käisime Ootsipalus ja vaatasime sealsed puuhiiglased oma silmaga üle. Armastatud kuulsustega kohtumine oli toredaks elamuseks. Nagu auväärsed männid ikka, on ka Ootsipalus kasvav männipuu krokodillimustrilise korbaga. Temast veelgi võimsama liigikaaslase leiab näiteks Puhtust, ent kõrgemat harilikku mändi pole teada mitte kusagilt
Ootsipalu oru hiiglased Loe edasi »
⇑ Lambahänilane Paari päeva tagusest Postimehe taskuhäälingust oli mõnevõrra ootamatu kuulda, et ükski kolmest stuudios viibinud inimesest ei teadnud hänilast. Stuudiokülaline arvas, et hänilased võiksid olla putukad. Saatejuht ütles ausalt, et ta ei tea. Ja vestlusringis osalev ajakirjanik vaikis targu… Minu vanaema tundis hänilast hästi. Pool sajandit tagasi kirjutasid Lemming Rootsmäe ja
⇑ Ülal oleval fotol näeme koorumas merikajaka poegi. Päris munakoksimine käib seestpoolt! Munad ja kanad on lahutamatud. Kodukanad tuletavad seda meelde iga päev, munedes 300, parimad isegi 350 muna aastas! Puna-džunglikanad, kodutibude Kagu-Aasias elavad esivanemad, piirduvad aga siiani viie kuni kaheksa munaga aastas – sellest paistab kanade soo jätkumiseks piisavat. Mis siis
Munadest, kanadest ja teistest lindudest Loe edasi »
