⇑ Talv Hinnomäel. Otepää kõrgustik On musttuhat põhjust, miks siia maailma sündida. Olen selle üle ikka ja jälle mõelnud, kui istun suitsusauna ees pingil, et rüübata saunaõhtu esimene sõõm jahedat õlut… Kas tasub aga sündida, et imetleda põhjamaa talve lumiseid puid ja härmas oksi? Igatahes! Tuleb ette talvepäevi, mil on võimatu metsa […]
⇑ Mustästa emaslind hoiab pesal tiibu laiali, et kaitsta pisikesi poegi vihma eest. Tunamullusel suvel õnnestus mul rajakaamera abil jälgida ühe musträstapaari tegemisi. Metsaserva pihlapuul asuvas rästapesas koorus heinakuu alguses 4 poega, kes kosusid jõudsalt ja tegid oma esimesed lennud kahenädalaselt. Kui inimesed peidavad endid suvise paduvihma eest katuse, kuuse või vihmavarju
Kollase nokaga vihmavari Loe edasi »
⇑ Salutihase nokas on õunaseeme Tehkem rohkem õunamoosi! See, mis keetmisest üle jääb, teeb rõõmu tihastele! Margit tegi sel sügisel mitmel korral õunamoosi ja nagu ikka, jäi üks jagu lõigutud õunaviile kasutamata. Viisime need vana kombe kohaselt metsalagendikule, kus tegutsevad meie iga-aastased õunakunded: päeval rästad ja öösel kährikud. Tänavu läks õunahunnik kasutusse
⇑ Kalendri esikaas ja sisulehed Tänavune linnukalender on meie kalendrite rivis arvult viies. Varem käsitletud teemadeks on olnud “Võluaknad” (2020, samanimelise näituse põhjal), “Eesti vägi” (2021), “Eesti elurikkus” (2022) ja “Lilleline” (2023). Kalendri kaanelinnuks sai seekord kägu, sest just tema on meil kuulutatud 2024. aasta linnuks. Linnusõbra silme ette jõuab ühtekokku 12
Loodusemehe kalender 2024 / 10237 – linnuline Loe edasi »
⇑ Ootsipalu puuhiiglased: 46,6 meetri kõrgune mänd ja 48,6 meetrine kuusk Käisime Ootsipalus ja vaatasime sealsed puuhiiglased oma silmaga üle. Armastatud kuulsustega kohtumine oli toredaks elamuseks. Nagu auväärsed männid ikka, on ka Ootsipalus kasvav männipuu krokodillimustrilise korbaga. Temast veelgi võimsama liigikaaslase leiab näiteks Puhtust, ent kõrgemat harilikku mändi pole teada mitte kusagilt
Ootsipalu oru hiiglased Loe edasi »
⇑ Kivipuraviku kübarad 3.09.2023 Tänavune suvi viis meist paljusid Puravikemaale. Jah, ei mäleta möödunud aegadest niivõrd suurt puravikukübarate küllust! Tervelt viiskümmend aastat tuli mul oodata, et üks korralik puravikusuvi ära näha. Hilissuvine seeneplahvatus algas meil kasepuravike tõusmisega, millele järgnesid haava-, kivi- ja pomerantspuravikud! Metsas pildistades avastasin siis ikka ja jälle, kuis järjekordne
⇑ Seakari saabub hommikusöögile: emis ees ja põrsad järel. Kell on 5:17, päikesetõusuni on jäänud tund ja 13 minutit Mida teeksite teie kui leiaksite metsaservas kasvava õunapuu alt tundmatu filmiva objekti? Siin on üks pildiline näide metssigade uudishimust rajakaamera vastu. Lühifilmi lõpus leidub muuhulgas üks vallatu põrsatemp. Tarkus tuleb tasapisi ja enamasti
Metssead uurivad rajakaamerat Loe edasi »
⇑ Tõmmukajakad Vaindloo rannakivil. Vasemal 17-aastane kajakas rõngaga Red CH33 Vaindoo saarel trehvatud rõngaga tõmmukajaka lugu juhtis mind ühe elulise küsimuseni. Kas võrgustumiseks on tarvis arvutit või saab ka ilma? Vaindloo saarel märkasin tõmmukajakat, kelle kollast jalga ehtis värviline rõngas kirjaga “CH33”. Tegin temast pildi ja saatsin tarvilikud andmed Matsalu rõngastuskeskusesse. Vastuskirjast
Tõmmukajakas loob andmevõrku Loe edasi »
⇑ “Eestimaa pingviinid” – algid – Vaindloo rannakividel Sõber Tuul kutsus Vaindloole suvisest pööripäevast osa saama. Muidugi ei saanud ma sinna minemata jätta. Isegi viga saanud põlv ei suutnud seekord reisirahutust vaigistada… Vaindloo on linnuriik. Inimestest külalised peavad siin viisakalt käituma või muidu saavad särgid sitaseks. Vaindloo kohalik riidemood tunneb muuhulgas tiirude
⇑ Lambahänilane Paari päeva tagusest Postimehe taskuhäälingust oli mõnevõrra ootamatu kuulda, et ükski kolmest stuudios viibinud inimesest ei teadnud hänilast. Stuudiokülaline arvas, et hänilased võiksid olla putukad. Saatejuht ütles ausalt, et ta ei tea. Ja vestlusringis osalev ajakirjanik vaikis targu… Minu vanaema tundis hänilast hästi. Pool sajandit tagasi kirjutasid Lemming Rootsmäe ja
