⇑ [1] Katuse tuulekasti näritud avausest vaatavad õue nugisepoeg (vasemal) ja nugise-emand (paremal). Poeg on väiksemat kasvu, lühema koonu ja karvaga, tema ninaots pole veel tume ja kõrvad hoiavad pitsitamisel pisut lonti Kui maja pööningult kostab salapärast kolinat,siis võib seal tegutseda mõni pööningukoll. Inimeste kollitamisega saavad suurepäraselt hakkama rotid, hiired, nahkhiired ja kärplased ja tont […]
⇑ Punarind metsaojal. Lõotalvine hommik 5.04.2024 Hinnomäe pisike metsaoja on kevadiseks elupaigaks viiele laululinnule, saarmale ja rohukonnale. Muidugi mitte ainult, aga just need tegelased jäid rajakaamera vaatevälja. Oja äärset elu jäädvustas veepiirile paigaldatud rajakaamera 16. märtsist kuni 9. aprillini. Pildile jäid musträstas, urvalind, käblik, saarmas, rohukonn, punarind ja vainurästas. Tegelikult veel ka sinikaelad,
⇑ Puukoristaja Metsas asuvate õõnsuste vastu tunnevad huvi paljud metsaelanikud. Hinnomäe karjatanuma suurte kuuskede varju paigutatud pesakasti käisid möödunud nädalal uudistamas puukoristaja, rasvatihane ja orav. Sel urbekuu nädalal (10.03–17.03) oli üks Loodusemehe rajakaameratest üles seatud Hinnomäe endise karjatanuma äärde, kus asub tihase pesakast. Selgusid uudistajad, kes varakevadisel ajal lennuavast sisse piilusid. Kolmel korral
Puukoristaja, rasvatihane ja orav Loe edasi »
⇑ Toidu mäletsemine algab hetkest, mil metskitse põsed on punnis! Öeldakse, et ka pime kana leiab tera… Seda ei juhtu just iga päev, et metskits kraabib puhkepausiks aseme vaid meetri kaugusele rajakaamerast! Mäletsemine kui järelsöömine Sõralistel on kohastumus kiirsöömiseks, mis aitab neil vähendada võimalusi langeda kiskjate saagiks. Söömise ajal kühveldatakse sobilik kraam
⇑ Mustästa emaslind hoiab pesal tiibu laiali, et kaitsta pisikesi poegi vihma eest. Tunamullusel suvel õnnestus mul rajakaamera abil jälgida ühe musträstapaari tegemisi. Metsaserva pihlapuul asuvas rästapesas koorus heinakuu alguses 4 poega, kes kosusid jõudsalt ja tegid oma esimesed lennud kahenädalaselt. Kui inimesed peidavad endid suvise paduvihma eest katuse, kuuse või vihmavarju
Kollase nokaga vihmavari Loe edasi »
⇑ Salutihase nokas on õunaseeme Tehkem rohkem õunamoosi! See, mis keetmisest üle jääb, teeb rõõmu tihastele! Margit tegi sel sügisel mitmel korral õunamoosi ja nagu ikka, jäi üks jagu lõigutud õunaviile kasutamata. Viisime need vana kombe kohaselt metsalagendikule, kus tegutsevad meie iga-aastased õunakunded: päeval rästad ja öösel kährikud. Tänavu läks õunahunnik kasutusse
⇑ Seakari saabub hommikusöögile: emis ees ja põrsad järel. Kell on 5:17, päikesetõusuni on jäänud tund ja 13 minutit Mida teeksite teie kui leiaksite metsaservas kasvava õunapuu alt tundmatu filmiva objekti? Siin on üks pildiline näide metssigade uudishimust rajakaamera vastu. Lühifilmi lõpus leidub muuhulgas üks vallatu põrsatemp. Tarkus tuleb tasapisi ja enamasti
Metssead uurivad rajakaamerat Loe edasi »
⇑ “Eestimaa pingviinid” – algid – Vaindloo rannakividel Sõber Tuul kutsus Vaindloole suvisest pööripäevast osa saama. Muidugi ei saanud ma sinna minemata jätta. Isegi viga saanud põlv ei suutnud seekord reisirahutust vaigistada… Vaindloo on linnuriik. Inimestest külalised peavad siin viisakalt käituma või muidu saavad särgid sitaseks. Vaindloo kohalik riidemood tunneb muuhulgas tiirude
Suurnokad ehk suurnokk-vindid on tuntud oma imelise noka poolest. Viimasele viitab muuhulgas suurnokkade ladinakeelne nimi: Coccothraustes – seemnepurustaja. Suurnokk-vintide lõualihase kaal ületab sugulasest metsvindi oma rohkem kui viiekordselt. Taolise nokaga saab muuhulgas purustada ploomi-, kirsi- ja oliivikive. Rajakaamera abil õnnestus mul jälgida, kuis suurnokad ületalve seisnud ploomikive purustavad. Kõvad seemned murtakse täpselt pooleks noka tagumises osas. Suurnokad
Suurnokad söövad ploomikive Loe edasi »
Valgejäneseid märkame enamasti kevadel ja suvel, mil nende karvastik on hallikaspruun. Talviseid kohtamisi tuleb harva ette, sest lumisel maastikul tegutsevat valget looma on väga raske tähele panna. Pealegi on jänesed öise aktiivsusega ja väga hea kuulmisega! Lumekrudin reedaks igal kümnel juhul uudishimuliku vaatleja lähenemise! Siin olev foto ja video on üles võetud soolaku juurde paigutatud
Valge jänes on päriselt olemas! Loe edasi »
