Koduhiired on armsad loomakesed, aga inimene neid oma keldris ega sahvris näha ei soovi. Seesugustel juhtudel läheb läheb enamasti käiku üks ammustel aegadel leiutatud asi – lõks! ⇑ Kas maitsta juustu või mitte maitsta – selles on küsimus. Koduhiir. Aastavahetusel on meie laudadel head-paremat tavapärasest rohkem ning kõik see hea ei pruugi […]
⇑ Jõuluöised külalised kompostris või kompostri juures: tuhkur, kass ja juttselg-hiir. Fotokompositsioon Jõulude ajal on olnud eestlastel kombeks ka koduloomi hea ja paremaga kostitada. Kuigi meie aianurgas asuvat kompostrit külastavad loomad päris koduloomad pole, otsustasime Margitiga ikka, et teeme neilegi pisut meelehead. Viisime jõululaupäeva õhtul kompostrisse kõrvitsa sissetegemisest ja räimede praadimisest järele
Kompostri kroonika – loomade jõuluöö Loe edasi »
⇑ Pildil olev tuhkur on taamal asuva kompostri agar ülevaataja. Mullahunnik, mille otsas ta parajasti seisab, on tema poolt varasemalt kokku kuhjatud, kui ta rajas kompostri sisemusse viivat maa-alust käiku. Jätkame Loodusemehe kompostris ja selle lähiümbruses tegutsevate loomade tutvustamisega. Tänane jutt tuleb tuhkrust, kes tuli siia räimerappeid sööma. See on muidugi ebaõiglane,
Kompostri kroonika – tuhkur ja räimed Loe edasi »
⇑ Juttselg-hiir kartulikoorega Jätkame Loodusemehe kompostris ja selle lähiümbruses tegutsevate loomade tutvustamisega. Tänane jutt on kartulikoori tassivast juttselg-hiirest. Juttselg-hiir on Eesti põldude ja heinamaade üks tavalisemaid hiiri, kes tunneb end koduselt muuhulgas ka väikelinnade aedades. Talvel on selle hiirekese määramine imelihtne, sest teisi musta seljajutiga närilisi meil siis ei esine. Suvel võime
Kompostri kroonika: juttselg-hiir ja kartulikoored Loe edasi »
⇑ Kaelushiir näksib kõrvitsaseemet Kompostrid ja kompostikastid lisavad aedadesse märkimisväärselt elurikkust. Loodusemehel tekkis plaan uurida lähemalt, millised loomad – peale vihmausside – meie kompostrimajakestes tegutsevad. Esimesena sattus luubi alla kaelushiir, kes käis maiustamas kõrvitsaseemnetega. Kaelushiir on meie looduse kõige kogukam hiireliik. Tema suured esiletungivad silmad viitavad heale nägemisvõimele hämaras ja võimsad kõrvalestad
Kompostri kroonika: kaelushiir ja kõrvitsaseemned Loe edasi »
⇑ Kaelushiir närib põldoa kauna. Sel suvel mitmed aedviljad head saaki ei andnud. Üks meeldivatest eranditest oli aga põlduba. Ja siis märkasime, kuis meie permapeenral hakkasid oakaunad kiiresti kaduma… Põldoad kasvatasid meil tänavu eriti priskeid kaunu ja seemneid. Paar nädalat tagasi, mil Margit läks soolaubade tarvis saaki korjama, selgus ootamatult, et ühel
Kuhu küll meie oad jäid? Loe edasi »
⇑ Rajakaamera annab suurepärase võimaluse öise eluviisiga loomade jälgimiseks. Siinsele fotole jäädvustatud valgejänes on pildistatud täiskuuvalgel, ilma lisavalgustuseta. Algses kaadris esinenud häiriv teralisus on kaotatud tehisintellekti abil. Kuuvalguses filmimist on võimaldanud rajakaamera Sony Starvis sensor. Tänavusel näärikuul jõudsid Loodusemehe pildipanka esimesed rajakaamerapildid – kokku umbes sadakond. Kulus tervelt neli aastat, enne kui
Loodusemehe pildipank – rajakaamera pildid Loe edasi »
⇑ Rohunepimäng. Alam-Pedja Tänavu on Alam-Pedja juubeliaasta. 1994. aastal loodud kaitseala on pakkunud selle paiga elurikkusele head ja paremat juba 30 aastat. Ümmargust tähtpäeva silmas pidades käisin külas kohalikel rohuneppidel, kelle elupaiku ja kombeid õppisin tundma kaitseala algusaastatel. Oi aegu ammuseid: see oli 1997. aasta kevadel, mil osalesin Alam-Pedja luhalinnustiku seires koos
⇑ Urusuudmel uudistav kaelushiir on jäädvustatud rajakaameraga Campark T100. Kasutatud on lisaläätse suurendusega 2x. Urusuudme ümbrust valgustab kaugemal asuv musta valgust kiirgav abikaamera Campark TC05. Millist rajakaamerat valida – selles on küsimus… Kui sind huvitab vaid see, kus ja millal loomad liiguvad, siis võid järgnevad juhised südamerahus lugemata jätta – õigem on
Kuidas valida sobivat rajakaamerat: nõuandeid fotograafidele ja videograafidele Loe edasi »
⇑ Soo-roolinnu emaslind soojendab poegi. Pesa on punutud kõrvenõgeste ja angervaksa varte vahele. Soo-roolinnud ehk putke-roolinnud pole meil teab mis haruldased pesitsejad, aga nende pesi leiavad loodushuvilised harva. Üks põhjustest on muuhulgas see, et meil ei meeldi liikuda paikades, kus kasvavad kõrvenõgesed… Südasuvel käisime Margitiga mitmel pool Lõuna-Eestis välitöödel ja üks käikudest
Soo-roolindude pesa Loe edasi »
