⇑ Salutihase nokas on õunaseeme Tehkem rohkem õunamoosi! See, mis keetmisest üle jääb, teeb rõõmu tihastele! Margit tegi sel sügisel mitmel korral õunamoosi ja nagu ikka, jäi üks jagu lõigutud õunaviile kasutamata. Viisime need vana kombe kohaselt metsalagendikule, kus tegutsevad meie iga-aastased õunakunded: päeval rästad ja öösel kährikud. Tänavu läks õunahunnik kasutusse […]
⇑ Seakari saabub hommikusöögile: emis ees ja põrsad järel. Kell on 5:17, päikesetõusuni on jäänud tund ja 13 minutit Mida teeksite teie kui leiaksite metsaservas kasvava õunapuu alt tundmatu filmiva objekti? Siin on üks pildiline näide metssigade uudishimust rajakaamera vastu. Lühifilmi lõpus leidub muuhulgas üks vallatu põrsatemp. Tarkus tuleb tasapisi ja enamasti
Metssead uurivad rajakaamerat Loe edasi »
⇑ “Eestimaa pingviinid” – algid – Vaindloo rannakividel Sõber Tuul kutsus Vaindloole suvisest pööripäevast osa saama. Muidugi ei saanud ma sinna minemata jätta. Isegi viga saanud põlv ei suutnud seekord reisirahutust vaigistada… Vaindloo on linnuriik. Inimestest külalised peavad siin viisakalt käituma või muidu saavad särgid sitaseks. Vaindloo kohalik riidemood tunneb muuhulgas tiirude
Suurnokad ehk suurnokk-vindid on tuntud oma imelise noka poolest. Viimasele viitab muuhulgas suurnokkade ladinakeelne nimi: Coccothraustes – seemnepurustaja. Suurnokk-vintide lõualihase kaal ületab sugulasest metsvindi oma rohkem kui viiekordselt. Taolise nokaga saab muuhulgas purustada ploomi-, kirsi- ja oliivikive. Rajakaamera abil õnnestus mul jälgida, kuis suurnokad ületalve seisnud ploomikive purustavad. Kõvad seemned murtakse täpselt pooleks noka tagumises osas. Suurnokad
Suurnokad söövad ploomikive Loe edasi »
Imestan isegi, et olen lindudele pesakaste teinud juba üle 40 aasta. Alustasin koolipoisina, mil linde rõngastasin. Hiljem jätkasin linnusõbrana. Igal meistril on pesakastide valmistamiseks omad nipid. Nii ka minul, kuigi pean end pigem meisterdajaks kui meistriks. Jagan siin oma kogemust neile, kes on pesakastide tegemisega alles alustamas. Graafilise disainiga kinke-pesakasti üle andmine metsa meeleavardusel Tallinnas 2017.
Kuidas meisterdada lindudele pesakaste? Loe edasi »
Valgejäneseid märkame enamasti kevadel ja suvel, mil nende karvastik on hallikaspruun. Talviseid kohtamisi tuleb harva ette, sest lumisel maastikul tegutsevat valget looma on väga raske tähele panna. Pealegi on jänesed öise aktiivsusega ja väga hea kuulmisega! Lumekrudin reedaks igal kümnel juhul uudishimuliku vaatleja lähenemise! Siin olev foto ja video on üles võetud soolaku juurde paigutatud
Valge jänes on päriselt olemas! Loe edasi »
Kaks aastat tagasi kukkus Hinnomäe sinilillemetsas pikali üks suur kuusk. Puuhiiglane asus sellises kohas, kus ei pääse temale teisi puid vigastamata isegi mitte hobusega ligi. Nii jäi see murdunud puu ootele kuni hea sõber Meelis Kihulane kõneles mulle kaasas kantavast saeraamist. Sealt siis tuligi mõte, kuis võiks metsatare tarvis sobiliku põrandamaterjali saada. Meelisega metsaskäik oli
Toapõrand tormimurrust Loe edasi »
Eelmisel talvel tegin ühe Otpää halljänesega katse. Paari nädala jooksul puistasin viljapuuaaia lahtise värava lähedale lumme õunu. Maias loom hakkas neid peagi näksimas käima. Ikka oli nii, et metskitsed käisid õhtul ja hommikul, jänes tuli alati peale südaööd ja hiljemalt hommikul kella viieks olid tal toimetused tehtud! Üks rajakaamera valvas õunahunnikut, teine lähimat noort õunapuud.
