⇑ Salutihase nokas on õunaseeme Tehkem rohkem õunamoosi! See, mis keetmisest üle jääb, teeb rõõmu tihastele! Margit tegi sel sügisel mitmel korral õunamoosi ja nagu ikka, jäi üks jagu lõigutud õunaviile kasutamata. Viisime need vana kombe kohaselt metsalagendikule, kus tegutsevad meie iga-aastased õunakunded: päeval rästad ja öösel kährikud. Tänavu läks õunahunnik kasutusse […]
⇑ Kivipuraviku kübarad 3.09.2023 Tänavune suvi viis meist paljusid Puravikemaale. Jah, ei mäleta möödunud aegadest niivõrd suurt puravikukübarate küllust! Tervelt viiskümmend aastat tuli mul oodata, et üks korralik puravikusuvi ära näha. Hilissuvine seeneplahvatus algas meil kasepuravike tõusmisega, millele järgnesid haava-, kivi- ja pomerantspuravikud! Metsas pildistades avastasin siis ikka ja jälle, kuis järjekordne
⇑ Seakari saabub hommikusöögile: emis ees ja põrsad järel. Kell on 5:17, päikesetõusuni on jäänud tund ja 13 minutit Mida teeksite teie kui leiaksite metsaservas kasvava õunapuu alt tundmatu filmiva objekti? Siin on üks pildiline näide metssigade uudishimust rajakaamera vastu. Lühifilmi lõpus leidub muuhulgas üks vallatu põrsatemp. Tarkus tuleb tasapisi ja enamasti
Metssead uurivad rajakaamerat Loe edasi »
Valgejäneseid märkame enamasti kevadel ja suvel, mil nende karvastik on hallikaspruun. Talviseid kohtamisi tuleb harva ette, sest lumisel maastikul tegutsevat valget looma on väga raske tähele panna. Pealegi on jänesed öise aktiivsusega ja väga hea kuulmisega! Lumekrudin reedaks igal kümnel juhul uudishimuliku vaatleja lähenemise! Siin olev foto ja video on üles võetud soolaku juurde paigutatud
Valge jänes on päriselt olemas! Loe edasi »
Kaks aastat tagasi kukkus Hinnomäe sinilillemetsas pikali üks suur kuusk. Puuhiiglane asus sellises kohas, kus ei pääse temale teisi puid vigastamata isegi mitte hobusega ligi. Nii jäi see murdunud puu ootele kuni hea sõber Meelis Kihulane kõneles mulle kaasas kantavast saeraamist. Sealt siis tuligi mõte, kuis võiks metsatare tarvis sobiliku põrandamaterjali saada. Meelisega metsaskäik oli
Toapõrand tormimurrust Loe edasi »
Tänasel pööripäeval kutsus mets meid külla. Ega see minek lihtne polnud – maa lumine, õhk vesine. Fiona liikus mitmes kohas lausa külg ees, aga kohale me jõudsime. Ah et kes on Fiona! Meie porivärvi Subaru loomulikult. Lõke tuli läita lumel ja vihmas. Ma ei tea, kuis Margit seda tegi, aga kui jõudsin metsast kuuseokstega, siis
Tänasel kooljakuu päeval on põhjust hõisata – Hinnomäe metsateel jalutas metsis! Esmakordne kohtumine siin temaga! Hõissa! Metsis on meie rahva jaoks rohkemat kui üks lind. Ta on meie metsade elususe mõõt, miskit enamat kui FSC sertifikaat. Mitu puud on mets – see pole mingi küsimus… Mitu metsist on mets, see on juba hea küsimus!
Meie metsis kõndis metsis Loe edasi »
