Eks ole, juba Newton selgitas veenvalt, miks õunad liiguvad taeva poolt maa poole? Ent mitte alati pole see nii. Õunte imeliste maitseomaduste jõud võib olla gravitatsioonijõust isegi suurem. Otepää rebane tuli aeda rajatud loomade toiduplatsile, maitses lumele puistatud õunu ja valis neist välja ühe, mille ta teistest õuntest veidi eemale lumehangele pillas. Seejärel läks ta […]
Kuidas õun õhku tõusis Loe edasi »
Kaks aastat tagasi kukkus Hinnomäe sinilillemetsas pikali üks suur kuusk. Puuhiiglane asus sellises kohas, kus ei pääse temale teisi puid vigastamata isegi mitte hobusega ligi. Nii jäi see murdunud puu ootele kuni hea sõber Meelis Kihulane kõneles mulle kaasas kantavast saeraamist. Sealt siis tuligi mõte, kuis võiks metsatare tarvis sobiliku põrandamaterjali saada. Meelisega metsaskäik oli
Toapõrand tormimurrust Loe edasi »
Eelmisel talvel tegin ühe Otpää halljänesega katse. Paari nädala jooksul puistasin viljapuuaaia lahtise värava lähedale lumme õunu. Maias loom hakkas neid peagi näksimas käima. Ikka oli nii, et metskitsed käisid õhtul ja hommikul, jänes tuli alati peale südaööd ja hiljemalt hommikul kella viieks olid tal toimetused tehtud! Üks rajakaamera valvas õunahunnikut, teine lähimat noort õunapuud.
Talvised sulailmad pole mõeldud mitte ainult lumememmede tegemiseks. Kui hangedes leidub pisikesi veepiisku, tekib lindudel võimalus end pesta. Lumevanne nautivaid sulelisi on tore jälgida. Kümmeldes surutakse endid sügavale lume sisse, hoides samal ajal sulgi kohevil. Viheldakse tiibadega, tehakse isegi kukerpalle! Puhas sulerüü hoiab paremini sooja ning võimaldab tõhusamalt lennata. Pealekauba aitab lumes suplemine kaasa ka
⇑ Aulid. Vasemal emaslind, paremal pääsusabaline isaslind. Linnusõprade jaoks algas äsja aulide aasta – Eesti Ornitoloogiaühing on kuulutanud auli 2023. aasta linnuks. Küllap saab nüüd meie tegemistes olema rohkem sukeldumist, koorilaulu ja lustlike merelindude vaatlemist. Kodumaa lindude seas on aulid kõige võimekamad sukeldujad. Neile on jõukohane otsida toitu paarikümne meetri sügavusest ja üksikjuhtudel
Iga aasta on ilus ja põnev ning miskit pole teisiti ka peatselt lõppeva aastaga. Jagan siinkohal pisut ilusat ja põnevat Loodusemehe tegemistest nii nagu need kalendriaasta viimase päeva hommikul mulle meenusid. Igast kuust jätsin sõelale ühe pildi. Harakas (Pica pica). Otepääl, 22.01.2022 01 Südakuu Uhke sabaga harakas puhastab naabermaja katust lumest. Seesugune asjatundlik toimetamine käis
12 hetke aastast 2022 Loe edasi »
Tänasel pööripäeval kutsus mets meid külla. Ega see minek lihtne polnud – maa lumine, õhk vesine. Fiona liikus mitmes kohas lausa külg ees, aga kohale me jõudsime. Ah et kes on Fiona! Meie porivärvi Subaru loomulikult. Lõke tuli läita lumel ja vihmas. Ma ei tea, kuis Margit seda tegi, aga kui jõudsin metsast kuuseokstega, siis
Tänasel kooljakuu päeval on põhjust hõisata – Hinnomäe metsateel jalutas metsis! Esmakordne kohtumine siin temaga! Hõissa! Metsis on meie rahva jaoks rohkemat kui üks lind. Ta on meie metsade elususe mõõt, miskit enamat kui FSC sertifikaat. Mitu puud on mets – see pole mingi küsimus… Mitu metsist on mets, see on juba hea küsimus!
Meie metsis kõndis metsis Loe edasi »
