Otepää uudised

Vaenukägu ja must-kärbsenäpp

Kärbsenäpid ja vaenukägu

24. mai palaval pärastlõunal kuulsin koduaias must-kärbsenäppide hädakisa. Kostus see maja eest, pärnapuul asetseva pesakasti omanike nokkadest. Lähemal vaatlusel selgus, et järjekordne huviline oli tulnud uurima kärbsenäppide kinnisvaras peituvaid võimalusi. Siiani olid olnud näpipere probleemide allikaks tüütult uudishimulikud põldvarblased ning konkreetsema pesakasti ülevõtmise plaaniga väänkaelte paar. Aga kärbsenäpid kaitsesid pesakoha alati vapralt, nii et kõik […]

Kärbsenäpid ja vaenukägu Loe edasi »

Jää lumel

Kõikjal laiuv talitee

Paar päeva tagasi sadas Otepääl kõvasti vihma. Seejärel tulid aga talvekülmad tagasi ning lumehanged said tugeva jäise kaane. Käisin seesugust ilmaimet uurimas ühel kaunil Nõuni küla künkal – Raudsepa mäel. Kõikjal, kus leidub natukegi lund, laiub täna talitee! Loodus pakub imelist võimalust kõndida lumel ja mitte lumes. Raudsepa mäe jäisele lumekuplile astutes tajun, kuis sammumisel

Kõikjal laiuv talitee Loe edasi »

Kodutuvid rivaalitsevad

Kodutuvid teevad sumomaadlust

Metsikutest kaljutuvidest põlvnenud kodutuvid võivad pesitseda läbi aasta. Ka talvisel ajal tuleb ette, et isaslinnud löövad emaslindude ümber tantsu või rivaalitsevad teiste tuvi-isandatega. Loodusemehe õuel asuvat toidumaja külastab tänavusel talvel mõnikümmend kodutuvi. Arv kõigub tublisti päevast päeva. Osa külalistest on igapäevased püsikunded ja nende hulka kuulub muuhulgas üks paras riiukukk, kellele pani Margit nimeks Baruto.

Kodutuvid teevad sumomaadlust Loe edasi »

Kaerahelbepuder. Hallvaresed

Kaerahelbepuder

      ⇑ Hallvaresed pudrukausi juures Kaerahelbepudruga on lood kahtemoodi. Kellele meeldib ja kellele ei meeldi… Otepää varesed, kelle igapäevasesse menüüsse kuuluvad talvisel ajal kalmuküünlad, oskavad kaerahelbeputru nautida igatahes täiega! Margit arvas, et kaerahelbepudru pera tuleb viia kausiga õue – lindudele. Mõistagi oleks ma selle ka ise meelsasti nahka pistnud, aga olgu pealegi, ka

Kaerahelbepuder Loe edasi »

Suurnokk-vint

Suurnokad söövad ploomikive

Suurnokad ehk suurnokk-vindid  on tuntud oma imelise noka poolest. Viimasele viitab muuhulgas suurnokkade ladinakeelne nimi: Coccothraustes – seemnepurustaja. Suurnokk-vintide lõualihase kaal ületab sugulasest metsvindi oma rohkem kui viiekordselt. Taolise nokaga saab muuhulgas purustada ploomi-, kirsi- ja oliivikive. Rajakaamera abil õnnestus mul jälgida, kuis suurnokad ületalve seisnud ploomikive purustavad. Kõvad seemned murtakse täpselt pooleks noka tagumises osas. Suurnokad

Suurnokad söövad ploomikive Loe edasi »

Valge-toonekurg ehitab pesa

Toonekure-isand koristab parki

See nädal on olnud meie valge-toonekure isandal väga töörohke. Nüüdseks on ta jõudnud korda teha tubli poole Otepää Pikalombi äärde jäävast pargist. Kuivanud oksad, mullune hein, suuremad puulehed ja liigne sammal on usinasti kokku korjatud ja ladustatud hoolikalt elektriposti otsa, pesale täienduseks. Vaid vareste pillatud kalmuküünaldel pole tema pesas kohta, nii et miskit jääb kokku

Toonekure-isand koristab parki Loe edasi »

Valge-toonekurg

Kuis kahest saab üks

Ilusal kevadel tuleb ikka ette, et kahest armunust saab üks. Panen siia mõned jäädvustused eilsest soojast kevadõhtust, mil Otepää toonekurepesale jõudis rännult emaslind. Toonekure-isand ootas siin paarilist neli lumeküllast päeva. Viimasest on siinsamas eraldi postitus:https://loodusemees.ee/ajaveeb/valvur/ ⇑ Toonekure-isandal on plaan! ⇑ Ronimine… ⇑  Suguühe ⇑  Kaela kõditamine ⇑  Kahest on saanud üks

Kuis kahest saab üks Loe edasi »

Valge-toonekurg pesal

Valvur

Tänane päev on olnud Otepääl talviselt lumine. Ehk siis lõotalv, ei muud. Kuldnokad vilistasid hommikul kõrgel vahtraladvas otsekui sooviks nad olla võimalikult eemal tüütust lumevaibast… Ja meie valge-toonekurg, vaeseke, seisis pesale kogunenud lumehanges ning ei liigutanud nokaotsagi. Kodutänava toonekurg on siinmail juba neljandat päeva. Teisel mahlakuu päeval, mil ta saabus, lösutas toonekureisand surmväsinuna pesapõhjal. Ei

Valvur Loe edasi »

Musträstas

Silmarõõm ja Õunapallur

Radokuu eelviimasel päeval maandus lindude toidumaja kõrvale lumehange Silmarõõm. Siis, kui ta maandus, oli ta veel üks tavaline musträsta-emand.  Ilusa nime sai aga linnuke selle eest, et tema kohalolu andis tublisti lootust ilusa kevade peatsele saabumisele. Esimestel päevadel oli Silmarõõm tagasihoidlikkus ise, nokkides toidumajast  alla pudenenud päevalilleseemneid lumest. Pikkamisi aga usaldus kasvas, nii et ühel

Silmarõõm ja Õunapallur Loe edasi »

Rebane sööb õuna

Kuidas õun õhku tõusis

Eks ole, juba Newton selgitas veenvalt, miks õunad liiguvad taeva poolt maa poole? Ent mitte alati pole see nii. Õunte imeliste maitseomaduste jõud võib olla gravitatsioonijõust isegi suurem. Otepää rebane tuli aeda rajatud loomade toiduplatsile, maitses lumele puistatud õunu ja valis neist välja ühe, mille ta teistest õuntest veidi eemale lumehangele pillas. Seejärel läks ta

Kuidas õun õhku tõusis Loe edasi »

Shopping Cart
0

Ostukorvis ei ole tooteid.

No products in the cart.