⇑ [1] Katuse tuulekasti näritud avausest vaatavad õue nugisepoeg (vasemal) ja nugise-emand (paremal). Poeg on väiksemat kasvu, lühema koonu ja karvaga, tema ninaots pole veel tume ja kõrvad hoiavad pitsitamisel pisut lonti Kui maja pööningult kostab salapärast kolinat,siis võib seal tegutseda mõni pööningukoll. Inimeste kollitamisega saavad suurepäraselt hakkama rotid, hiired, nahkhiired ja kärplased ja tont […]
Metsikutest kaljutuvidest põlvnenud kodutuvid võivad pesitseda läbi aasta. Ka talvisel ajal tuleb ette, et isaslinnud löövad emaslindude ümber tantsu või rivaalitsevad teiste tuvi-isandatega. Loodusemehe õuel asuvat toidumaja külastab tänavusel talvel mõnikümmend kodutuvi. Arv kõigub tublisti päevast päeva. Osa külalistest on igapäevased püsikunded ja nende hulka kuulub muuhulgas üks paras riiukukk, kellele pani Margit nimeks Baruto.
Kodutuvid teevad sumomaadlust Loe edasi »
⇑ Toidu mäletsemine algab hetkest, mil metskitse põsed on punnis! Öeldakse, et ka pime kana leiab tera… Seda ei juhtu just iga päev, et metskits kraabib puhkepausiks aseme vaid meetri kaugusele rajakaamerast! Mäletsemine kui järelsöömine Sõralistel on kohastumus kiirsöömiseks, mis aitab neil vähendada võimalusi langeda kiskjate saagiks. Söömise ajal kühveldatakse sobilik kraam
⇑ Kuulsaim tartlane 2023nda aasta jõulukuul – mandariinpart Mul pole aimugi, kui tihti kõnelevad tartlased oma linnapea tegemistest. Küll aga kõneldakse siinmail palju mandariinpardist, kes Tartu kesklinnas talvitab. Käisin kuulsa pardiga kohtumas Annelinna taliujula juures jõulukuu 4ndal päeval. Eesti talves vaatab mandariinpart inimeste poole ja inimesed pardi poole Kui taliujula juurde jõuan, pole kuulsat mandariinparti
Tartu linna kuulsaim elanik Loe edasi »
⇑ Hallvaresed pudrukausi juures Kaerahelbepudruga on lood kahtemoodi. Kellele meeldib ja kellele ei meeldi… Otepää varesed, kelle igapäevasesse menüüsse kuuluvad talvisel ajal kalmuküünlad, oskavad kaerahelbeputru nautida igatahes täiega! Margit arvas, et kaerahelbepudru pera tuleb viia kausiga õue – lindudele. Mõistagi oleks ma selle ka ise meelsasti nahka pistnud, aga olgu pealegi, ka
⇑ Mustästa emaslind hoiab pesal tiibu laiali, et kaitsta pisikesi poegi vihma eest. Tunamullusel suvel õnnestus mul rajakaamera abil jälgida ühe musträstapaari tegemisi. Metsaserva pihlapuul asuvas rästapesas koorus heinakuu alguses 4 poega, kes kosusid jõudsalt ja tegid oma esimesed lennud kahenädalaselt. Kui inimesed peidavad endid suvise paduvihma eest katuse, kuuse või vihmavarju
Kollase nokaga vihmavari Loe edasi »
⇑ Salutihase nokas on õunaseeme Tehkem rohkem õunamoosi! See, mis keetmisest üle jääb, teeb rõõmu tihastele! Margit tegi sel sügisel mitmel korral õunamoosi ja nagu ikka, jäi üks jagu lõigutud õunaviile kasutamata. Viisime need vana kombe kohaselt metsalagendikule, kus tegutsevad meie iga-aastased õunakunded: päeval rästad ja öösel kährikud. Tänavu läks õunahunnik kasutusse
⇑ Seakari saabub hommikusöögile: emis ees ja põrsad järel. Kell on 5:17, päikesetõusuni on jäänud tund ja 13 minutit Mida teeksite teie kui leiaksite metsaservas kasvava õunapuu alt tundmatu filmiva objekti? Siin on üks pildiline näide metssigade uudishimust rajakaamera vastu. Lühifilmi lõpus leidub muuhulgas üks vallatu põrsatemp. Tarkus tuleb tasapisi ja enamasti
Metssead uurivad rajakaamerat Loe edasi »
⇑ “Eestimaa pingviinid” – algid – Vaindloo rannakividel Sõber Tuul kutsus Vaindloole suvisest pööripäevast osa saama. Muidugi ei saanud ma sinna minemata jätta. Isegi viga saanud põlv ei suutnud seekord reisirahutust vaigistada… Vaindloo on linnuriik. Inimestest külalised peavad siin viisakalt käituma või muidu saavad särgid sitaseks. Vaindloo kohalik riidemood tunneb muuhulgas tiirude
Suurnokad ehk suurnokk-vindid on tuntud oma imelise noka poolest. Viimasele viitab muuhulgas suurnokkade ladinakeelne nimi: Coccothraustes – seemnepurustaja. Suurnokk-vintide lõualihase kaal ületab sugulasest metsvindi oma rohkem kui viiekordselt. Taolise nokaga saab muuhulgas purustada ploomi-, kirsi- ja oliivikive. Rajakaamera abil õnnestus mul jälgida, kuis suurnokad ületalve seisnud ploomikive purustavad. Kõvad seemned murtakse täpselt pooleks noka tagumises osas. Suurnokad
Suurnokad söövad ploomikive Loe edasi »
