⇑ Salutihase nokas on õunaseeme Tehkem rohkem õunamoosi! See, mis keetmisest üle jääb, teeb rõõmu tihastele! Margit tegi sel sügisel mitmel korral õunamoosi ja nagu ikka, jäi üks jagu lõigutud õunaviile kasutamata. Viisime need vana kombe kohaselt metsalagendikule, kus tegutsevad meie iga-aastased õunakunded: päeval rästad ja öösel kährikud. Tänavu läks õunahunnik kasutusse juba esimestel […]
⇑ Seakari saabub hommikusöögile: emis ees ja põrsad järel. Kell on 5:17, päikesetõusuni on jäänud tund ja 13 minutit Mida teeksite teie kui leiaksite metsaservas kasvava õunapuu alt tundmatu filmiva objekti? Siin on üks pildiline näide metssigade uudishimust rajakaamera vastu. Lühifilmi lõpus leidub muuhulgas üks vallatu põrsatemp. Tarkus tuleb tasapisi ja enamasti
Metssead uurivad rajakaamerat Loe edasi »
⇑ “Eestimaa pingviinid” – algid – Vaindloo rannakividel Sõber Tuul kutsus Vaindloole suvisest pööripäevast osa saama. Muidugi ei võinud ma sinna minemata jätta. Isegi viga saanud põlv ei suutnud seekord reisirahutust vaigistada… Vaindloo on linnuriik. Inimestest külalised peavad siin viisakalt käituma või muidu saavad särgid sitaseks. Vaindloo kohalik riidemood tunneb muuhulgas tiirude
Suurnokad ehk suurnokk-vindid on tuntud oma imelise noka poolest. Viimasele viitab muuhulgas suurnokkade ladinakeelne nimi: Coccothraustes – seemnepurustaja. Suurnokk-vintide lõualihase kaal ületab sugulasest metsvindi oma rohkem kui viiekordselt. Taolise nokaga saab muuhulgas purustada ploomi-, kirsi- ja oliivikive. Rajakaamera abil õnnestus mul jälgida, kuis suurnokad ületalve seisnud ploomikive purustavad. Kõvad seemned murtakse täpselt pooleks noka tagumises osas. Suurnokad
Suurnokad söövad ploomikive Loe edasi »
See nädal on olnud meie valge-toonekure isandal väga töörohke. Nüüdseks on ta jõudnud korda teha tubli poole Otepää Pikalombi äärde jäävast pargist. Kuivanud oksad, mullune hein, suuremad puulehed ja liigne sammal on usinasti kokku korjatud ja ladustatud hoolikalt elektriposti otsa, pesale täienduseks. Vaid vareste pillatud kalmuküünaldel pole tema pesas kohta, nii et miskit jääb kokku rehitsemiseks ka inimestele.
Toonekure-isand koristab parki Loe edasi »
Kui heitlikus kevades toimetav jahe loodetuul on tõmmanud eemale päikest varjavad pilvekardinad, seab sookurepaar endid mängule. Käes on hetk, mil külateel auto peatada ja võtta vastu võimalus olla esimese rea publikuks tantsuhimulisele kurepaarile, kes vaatlejate saabumist oleks otsekui oodanud… Seal näeb siis graatsilis-kohmakaid hüppeid, sügavaid maani kummardusi ja baleriini kombel varbaotstel seismist. Tantsusammudele lisanduvad veel
Ilusal kevadel tuleb ikka ette, et kahest armunust saab üks. Panen siia mõned jäädvustused eilsest soojast kevadõhtust, mil Otepää toonekurepesale jõudis rännult emaslind. Toonekure-isand ootas siin paarilist neli lumeküllast päeva. Viimasest on siinsamas eraldi postitus: https://loodusemees.ee/ajaveeb/valvur/ Toonekure-isandal on plaan! Ronimine… Suguühe Kaela kõditamine Kahest on saanud üks
Kuis kahest saab üks Loe edasi »
Radokuu eelviimasel päeval maandus lindude toidumaja kõrvale lumehange Silmarõõm. Siis, kui ta maandus, oli ta veel üks tavaline musträsta-emand. Ilusa nime sai aga linnuke selle eest, et tema kohalolu andis tublisti lootust ilusa kevade peatsele saabumisele. Esimestel päevadel oli Silmarõõm tagasihoidlikkus ise, nokkides toidumajast alla pudenenud päevalilleseemneid lumest. Pikkamisi aga usaldus kasvas, nii et ühel
Silmarõõm ja Õunapallur Loe edasi »
Eks ole, juba Newton selgitas veenvalt, miks õunad liiguvad taeva poolt maa poole? Ent mitte alati pole see nii. Õunte imeliste maitseomaduste jõud võib olla gravitatsioonijõust isegi suurem. Otepää rebane tuli aeda rajatud loomade toiduplatsile, maitses lumele puistatud õunu ja valis neist välja ühe, mille ta teistest õuntest veidi eemale lumehangele pillas. Seejärel läks ta
Kuidas õun õhku tõusis Loe edasi »
Eelmisel talvel tegin ühe Otpää halljänesega katse. Paari nädala jooksul puistasin viljapuuaaia lahtise värava lähedale lumme õunu. Maias loom hakkas neid peagi näksimas käima. Ikka oli nii, et metskitsed käisid õhtul ja hommikul, jänes tuli alati peale südaööd ja hiljemalt hommikul kella viieks olid tal toimetused tehtud! Üks rajakaamera valvas õunahunnikut, teine lähimat noort õunapuud.
