⇑ Mustästa emaslind hoiab pesal tiibu laiali, et kaitsta pisikesi poegi vihma eest. Tunamullusel suvel õnnestus mul rajakaamera abil jälgida ühe musträstapaari tegemisi. Metsaserva pihlapuul asuvas rästapesas koorus heinakuu alguses 4 poega, kes kosusid jõudsalt ja tegid oma esimesed lennud kahenädalaselt. Kui inimesed peidavad endid suvise paduvihma eest katuse, kuuse või vihmavarju […]
Kollase nokaga vihmavari Loe edasi »
⇑ Salutihase nokas on õunaseeme Tehkem rohkem õunamoosi! See, mis keetmisest üle jääb, teeb rõõmu tihastele! Margit tegi sel sügisel mitmel korral õunamoosi ja nagu ikka, jäi üks jagu lõigutud õunaviile kasutamata. Viisime need vana kombe kohaselt metsalagendikule, kus tegutsevad meie iga-aastased õunakunded: päeval rästad ja öösel kährikud. Tänavu läks õunahunnik kasutusse
⇑ Seakari saabub hommikusöögile: emis ees ja põrsad järel. Kell on 5:17, päikesetõusuni on jäänud tund ja 13 minutit Mida teeksite teie kui leiaksite metsaservas kasvava õunapuu alt tundmatu filmiva objekti? Siin on üks pildiline näide metssigade uudishimust rajakaamera vastu. Lühifilmi lõpus leidub muuhulgas üks vallatu põrsatemp. Tarkus tuleb tasapisi ja enamasti
Metssead uurivad rajakaamerat Loe edasi »
⇑ “Eestimaa pingviinid” – algid – Vaindloo rannakividel Sõber Tuul kutsus Vaindloole suvisest pööripäevast osa saama. Muidugi ei saanud ma sinna minemata jätta. Isegi viga saanud põlv ei suutnud seekord reisirahutust vaigistada… Vaindloo on linnuriik. Inimestest külalised peavad siin viisakalt käituma või muidu saavad särgid sitaseks. Vaindloo kohalik riidemood tunneb muuhulgas tiirude
Suurnokad ehk suurnokk-vindid on tuntud oma imelise noka poolest. Viimasele viitab muuhulgas suurnokkade ladinakeelne nimi: Coccothraustes – seemnepurustaja. Suurnokk-vintide lõualihase kaal ületab sugulasest metsvindi oma rohkem kui viiekordselt. Taolise nokaga saab muuhulgas purustada ploomi-, kirsi- ja oliivikive. Rajakaamera abil õnnestus mul jälgida, kuis suurnokad ületalve seisnud ploomikive purustavad. Kõvad seemned murtakse täpselt pooleks noka tagumises osas. Suurnokad
Suurnokad söövad ploomikive Loe edasi »
See nädal on olnud meie valge-toonekure isandal väga töörohke. Nüüdseks on ta jõudnud korda teha tubli poole Otepää Pikalombi äärde jäävast pargist. Kuivanud oksad, mullune hein, suuremad puulehed ja liigne sammal on usinasti kokku korjatud ja ladustatud hoolikalt elektriposti otsa, pesale täienduseks. Vaid vareste pillatud kalmuküünaldel pole tema pesas kohta, nii et miskit jääb kokku
Toonekure-isand koristab parki Loe edasi »
Kui heitlikus kevades toimetav jahe loodetuul on tõmmanud eemale päikest varjavad pilvekardinad, seab sookurepaar endid mängule. Käes on hetk, mil külateel auto peatada ja võtta vastu võimalus olla esimese rea publikuks tantsuhimulisele kurepaarile, kes vaatlejate saabumist oleks otsekui oodanud… Seal näeb siis graatsilis-kohmakaid hüppeid, sügavaid maani kummardusi ja baleriini kombel varbaotstel seismist. Tantsusammudele lisanduvad veel
Ilusal kevadel tuleb ikka ette, et kahest armunust saab üks. Panen siia mõned jäädvustused eilsest soojast kevadõhtust, mil Otepää toonekurepesale jõudis rännult emaslind. Toonekure-isand ootas siin paarilist neli lumeküllast päeva. Viimasest on siinsamas eraldi postitus:https://loodusemees.ee/ajaveeb/valvur/ ⇑ Toonekure-isandal on plaan! ⇑ Ronimine… ⇑ Suguühe ⇑ Kaela kõditamine ⇑ Kahest on saanud üks
Kuis kahest saab üks Loe edasi »
Radokuu eelviimasel päeval maandus lindude toidumaja kõrvale lumehange Silmarõõm. Siis, kui ta maandus, oli ta veel üks tavaline musträsta-emand. Ilusa nime sai aga linnuke selle eest, et tema kohalolu andis tublisti lootust ilusa kevade peatsele saabumisele. Esimestel päevadel oli Silmarõõm tagasihoidlikkus ise, nokkides toidumajast alla pudenenud päevalilleseemneid lumest. Pikkamisi aga usaldus kasvas, nii et ühel
Silmarõõm ja Õunapallur Loe edasi »
Eks ole, juba Newton selgitas veenvalt, miks õunad liiguvad taeva poolt maa poole? Ent mitte alati pole see nii. Õunte imeliste maitseomaduste jõud võib olla gravitatsioonijõust isegi suurem. Otepää rebane tuli aeda rajatud loomade toiduplatsile, maitses lumele puistatud õunu ja valis neist välja ühe, mille ta teistest õuntest veidi eemale lumehangele pillas. Seejärel läks ta
Kuidas õun õhku tõusis Loe edasi »
