Radokuu eelviimasel päeval maandus lindude toidumaja kõrvale lumehange Silmarõõm. Siis, kui ta maandus, oli ta veel üks tavaline musträsta-emand.  Ilusa nime sai aga linnuke selle eest, et tema kohalolu andis tublisti lootust ilusa kevade peatsele saabumisele.

Esimestel päevadel oli Silmarõõm tagasihoidlikkus ise, nokkides toidumajast  alla pudenenud päevalilleseemneid lumest. Pikkamisi aga usaldus kasvas, nii et ühel hommikul maandus pruuni sulerüüga lind toidulauale ja näitas, et õunad on ikkagi maitsvamad kui päevalilleseemned! No viimane on muidugi selline rästaste siseasi.

Kahe nädala pärast sai Silmarõõm endale seltsilise, kes oli esmalt lihtsalt hallrästas, ent peagi sai ta nimeks Õunapallur. Uustulnuka eriliseks kireks oli õunu süües neid sinna-tänna pilduda. Nõnda kukkusid toidumajja pandud õunad kiiresti lumme, kus õuntega mürgeldamine endise kirega jätkus…

Musträstad ja hallrästad sarnanevad kaalult ja jõu poolest ning omavad lähedasi maitse-eelistusi. Erinevate isendite käitumine võib olla aga vägagi erinev ning on uusi märkamisi väärt.