Kui heitlikus kevades toimetav jahe loodetuul on tõmmanud eemale päikest varjavad pilvekardinad, seab sookurepaar endid mängule. Käes on hetk, mil külateel auto peatada ja võtta vastu võimalus olla esimese rea publikuks tantsuhimulisele kurepaarile, kes vaatlejate saabumist oleks otsekui oodanud… Seal näeb siis graatsilis-kohmakaid hüppeid, sügavaid maani kummardusi ja baleriini kombel varbaotstel seismist. Tantsusammudele lisanduvad veel
Kui ma vanaisaks sain, siis märkasin taas, et raamatupoodides on olemas ka lastekirjanduse osakond. Seal jäid silma lõviraamatud ja sauruseraamatud, kassiraamatud ja lambaraamatud… Omamaist aimekirjandust ja õue minemist õhutavaid loodusraamatuid oli justkui vähevõitu. Lõpetasin siis kuus aastat kestnud raamatukirjutamise paastu ning kirjutasin esimese lasteraamatu. ⇑ Künnivares Lindude koju ootamise raamat Üks armsamaid asju, mida kevad
Linnud kuulutavad kevadet Loe edasi »
⇑ Ülal oleval fotol näeme koorumas merikajaka poegi. Päris munakoksimine käib seestpoolt! Munad ja kanad on lahutamatud. Kodukanad tuletavad seda meelde iga päev, munedes 300, parimad isegi 350 muna aastas! Puna-džunglikanad, kodutibude Kagu-Aasias elavad esivanemad, piirduvad aga siiani viie kuni kaheksa munaga aastas – sellest paistab kanade soo jätkumiseks piisavat. Mis siis
Munadest, kanadest ja teistest lindudest Loe edasi »
Ilusal kevadel tuleb ikka ette, et kahest armunust saab üks. Panen siia mõned jäädvustused eilsest soojast kevadõhtust, mil Otepää toonekurepesale jõudis rännult emaslind. Toonekure-isand ootas siin paarilist neli lumeküllast päeva. Viimasest on siinsamas eraldi postitus:https://loodusemees.ee/ajaveeb/valvur/ ⇑ Toonekure-isandal on plaan! ⇑ Ronimine… ⇑ Suguühe ⇑ Kaela kõditamine ⇑ Kahest on saanud üks
Kuis kahest saab üks Loe edasi »
Tänane päev on olnud Otepääl talviselt lumine. Ehk siis lõotalv, ei muud. Kuldnokad vilistasid hommikul kõrgel vahtraladvas otsekui sooviks nad olla võimalikult eemal tüütust lumevaibast… Ja meie valge-toonekurg, vaeseke, seisis pesale kogunenud lumehanges ning ei liigutanud nokaotsagi. Kodutänava toonekurg on siinmail juba neljandat päeva. Teisel mahlakuu päeval, mil ta saabus, lösutas toonekureisand surmväsinuna pesapõhjal. Ei
Erinevatel aastatel algab kevad kas 20. või 21. urbekuu päeval. Iga kord ja igaühele tuleb ta pisut isemoodi. Noppisin siia 7 hetke kevade tulemistest aastatest 1998–2022. 21.03.1998 1998 Viljandi maastik Viiralti tammega. Lagedad alad olid juba lumevabad, aga järvedel oli veel jää. 21.03.2005 2005 Käisime Alliklepal merikotka pesa otsimas, aga leidsime hoopiski kuuse-käbilinnu pesa. Fotol
Seitse kevade tulemise hetke Loe edasi »
Radokuu eelviimasel päeval maandus lindude toidumaja kõrvale lumehange Silmarõõm. Siis, kui ta maandus, oli ta veel üks tavaline musträsta-emand. Ilusa nime sai aga linnuke selle eest, et tema kohalolu andis tublisti lootust ilusa kevade peatsele saabumisele. Esimestel päevadel oli Silmarõõm tagasihoidlikkus ise, nokkides toidumajast alla pudenenud päevalilleseemneid lumest. Pikkamisi aga usaldus kasvas, nii et ühel
Silmarõõm ja Õunapallur Loe edasi »
Täna on maarahva kalendris tsirgupäev ehk sirgupäev ehk linnupäev – rändlindude koju ootamise ja lindude imetlemise päev. Tsirgupäeval on olnud kombeks valmistada linnukujulisi küpsetisi ja kujutleda, kuis 40 lindu pööravad noka kodu poole või siis hoopis suu suve poole. Üheks vahvaks sirgupäeva kombetalituseks on esimeste rändlindude tervitamine. Tänavu ei pruugi see igal pool õnnestuda, sest
Valgejäneseid märkame enamasti kevadel ja suvel, mil nende karvastik on hallikaspruun. Talviseid kohtamisi tuleb harva ette, sest lumisel maastikul tegutsevat valget looma on väga raske tähele panna. Pealegi on jänesed öise aktiivsusega ja väga hea kuulmisega! Lumekrudin reedaks igal kümnel juhul uudishimuliku vaatleja lähenemise! Siin olev foto ja video on üles võetud soolaku juurde paigutatud
Valge jänes on päriselt olemas! Loe edasi »
Eks ole, juba Newton selgitas veenvalt, miks õunad liiguvad taeva poolt maa poole? Ent mitte alati pole see nii. Õunte imeliste maitseomaduste jõud võib olla gravitatsioonijõust isegi suurem. Otepää rebane tuli aeda rajatud loomade toiduplatsile, maitses lumele puistatud õunu ja valis neist välja ühe, mille ta teistest õuntest veidi eemale lumehangele pillas. Seejärel läks ta
Kuidas õun õhku tõusis Loe edasi »
