⇑ Külmaseeneuputus 17.09.2025
Otepää mail on tänavune seenesuvi olnud kasin. Kuigi vihma on sadanud meil sageli, pole see olnud seenevihm… Puravikke, pilvikuid ja riisikaid sirgus siin napilt… Kuni sügise hakul ilmusid välja nemad – külmaseened!
Hinnomäe Sinilillemetsas rajakaameraid kontrollides sattusin tõelise seeneuputuse keskele. Mõnes kohas oli seenekübaraid lausa nõnda tihedalt, et võimatu oli liikuda mõnda kübarat vigastamata.
Vaatepilt oli sedavõrd erakordne, et jalutasin auto juurde ja tulin kaameraga tagasi. Ühest hõredamast seenereast tegin siis muuhulgas ülesvõtte määramise tarbeks ning kodutöö näitas, et tõenäoliselt on pildil mugul-külmaseente rivi. Kas aga kõik ümbruskonna tuhanded seenekübarad kuulusid samasse liiki, jäi mul uurimata.
Külmaseente liigini määramine on tänapäeval üpris keeruline, sest mükoloogid on DNA-analüüside abil eristanud mitmeid uusi liike. Tavalise seenehuvilise silmaringi jäävad aga Eestis peamiselt kolm laiemalt levinud külmaseent: tõmmu külmaseen (Armillaria ostoyae), põhja-külmaseen (A. borealis) ja mugul-külmaseen (A. lutea).
Külmaseeni ei soovitata enam toiduks tarvitada, sest mõnedel (tõenäoselt allergilistel) inimestel võivad need põhjustada seedehäireid ja muid vaevusi ka pärast kuumtöötlemist. Seevastu metsas on külmaseente roll hindamatu: nad lagundavad surnud puitu, muutes orgaanilise aine kättesaadavaks teistele metsaelanikele ja hoolitsevad selle eest, et tüvedega kaetud metsamullale saaks langeda taas kord valgus.
Külmaseened on levinud nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. Ameerika leidude hulgas on ka tõelisi hiiglasi. Suurim seni teadaolev on 1988. aastal USA Oregoni osariigis avastatud tõmmu külmaseen, mille massiks hinnati ligikaudu 35 000 tonni ja vanuseks umbes 8000 aastat. Selle rekordseene niidistik laius tervelt 800 hektaril.
⇑ Mugul-külmaseene kübar on noorelt kumer ja servadest sissepoole kaardunud, hiljem lameneb ning võib keskelt kergelt lohku vajuda. Värvus on oranžikaspruun, keskosa sageli tumedam. Kübarapinnal leidub peeneid pruune soomuseid. Jalg on alumisest osast muguljalt paksenenud, ülaosa heledam ja alaosa tumedam. Jalal on habras rõngas.
⇒ Kaks aastat tagasi oli loodus erakordselt helde puravikega. Loe lisaks: Puravikusuvi



