Kaelushiir oapeenras

Kuhu küll meie oad jäid?

Arne Ader | 9. sept. 2025 | Lugemisi: 58

      ⇑  Kaelushiir närib põldoa kauna.

Sel suvel mitmed aedviljad head saaki ei andnud. Üks meeldivatest eranditest oli aga põlduba. Ja siis märkasime, kuis meie permapeenral hakkasid oakaunad kiiresti kaduma…

Põldoad kasvatasid meil tänavu eriti priskeid kaunu ja seemneid. Paar nädalat tagasi, mil Margit läks soolaubade tarvis saaki korjama, selgus ootamatult, et ühel oapeenral on käinud röövlid. Selle tagumises servas lamandunud oavartel rippusid vaid üksikud kaunad…

Kahtlustasime hiiri ning panime rajakaamera valvama, et teada saada, mis täpselt meie äraolekul toimub. Vastus saabus peagi – kutsumata külalisteks osutusid kaelushiired ja leethiired. Viimased jäid aga kaamera ette vaid vilksamisi – nende ülim arglikkus andis aimu, et siinsamas peremehetsesid turjakamad kaelushiired.

Kaelushiirte kamp käis ubadega maiustamas enamasti öösiti. Siinse loo juurde valitud päevavalgel jäädvustatud fotohetked on tegelikult pigem erandlikud. Ööpimeduses käis aga tõeline söömapidu: kaunad näriti vartelt lahti, seejärel need avati, et pääseda ligi seemnetele. Mõnikord veeti juba avatud kaun lamandunud oavarte alla peitu ja söömaaega jätkati turvalisemas kohas.

Niisugune trall ja pillerkaar ei saanud muidugi lõputult kesta. Ühel päeval korjas Margit kõik allesjäänud kaunad kokku – meil endilgi ju talveks ube tarvis! Ning midagi peab ka järgmisel kevadel taas peenrasse külvama, et siin hiired tuleval aastal magusat elu nautida saaks!

⇑  Oapeenart külastati hulganisti. Pigem hoiti omavahel distantsi, ent ette tuli ka tegutsemist koos – ehk oli seesgustel juhtudel tegu paarilistega!

⇑  Kuhu küll meie oad jäid? Pilk kaelushiirte tegevusele permapeenral. Videokokkuvõte (1:28).

Üks arvamus postitusel „Kuhu küll meie oad jäid?“

  1. Margit Mõttus

    Õnneks pisikesed loomad oma pisikeste hammastega väga suurt kahju tekitada ei jõudnud. Aga jah, põldubade puhul ilmselt on oluline vältida nende lamandumist. Sest jäi mulje, et hiired mööda vart ubade juurde ronimist väga ei harrastanud, samas on nad ju head ronijad. Võib-olla päevasel ajal ringitiirutavad hiireviud ja öösel tegutsevad kakud panid särasilmsed närilised ronimise mõttest loobuma. Nii et ube näritud oli vaid külili kukkunud oavarte küljest.

Jäta kommentaar

Shopping Cart
0

Ostukorvis ei ole tooteid.

No products in the cart.