⇑ 20.07.2003. Gennadi, sõpradele ka Genka.
Mõned asjad tabavad meid kui välk selgest taevast. Veel paar nädalat tagasi pidasime Gennadiga plaane, milliseid teemasid võiks looduskalendris järgnevatel nädalatel käsitleda. Oli rõõmus õhtune arutelu nagu ikka. Ja nüüd on siis sõber juba teisel pool, taevastel radadel…
Viimastel päevadel olen Gennadist palju mõelnud. Mitmel puhul olen end leidnud õhtuti sirvimas aastatetaguseid e-kirju ja kuna olulisemaid neist üle lugemise ajal ka märgistasin, võtan nüüd allpool mõnesid väljavõtteid looduskalendri lugejatega jagada.
Esimesest kohtumisest Gennadiga on meeles eelkõige see, et juba tosina minuti möödumisel oleksime olnud otsekui ammused tuttavad. Veel selgus kaks tähtsat asja: looduskalendril oli hädasti pilte vaja ning et mu uus tuttav oli eelnevalt hoolikalt läbi sirvinud kogu mu tollase Loodusemehe pildipanga. See kokkusaamine võis aset leida Tartus ja aasta oli siis 2002.
Kalastuskalender ja looduskalender
Üle ilma tuntud looduskalender on ilm.ee laps, ent mitte esimene omataoline. Paar kuud varem hakkas ilm.ee rüpes ilmuma kalastuskalender – kuidas siis teisiti, Gennadi oli ju kirglik kalamees!
Ilm.ee rubriigina alustanud looduskalendri sünnipäevaks on 2002. aasta kevadine pööripäev. Looduskalendri lugusid toimetas siis ZBI teadur Maret Saar, vahendades mõnekümne teadlase ja harrastaja tähelepanekuid.
Algne looduskalender oli lühike ja tekstipõhine. Toon siinkohal mõned näited Wayback Machine-i vahendusel:
Aprilli 3. nädal 2002. Mükoloogilises seisundis muutused vaid taandarengu suunas – midagi juurde ei tulnud, see, mis oli, kuivas.
Mai 2. nädal 2002. Häälitsemist jätkasid juttselg-kärnkonn Bufo calamita, mudakonn ja rohelised konnad; rohekärnkonn Bufo viridis lõpetas.
Veebruari 2. nädal 2003. Üks rästaparv sõi algul tühjaks pihlaka, siis aroonia. Hallrästad tegutsesid vaid võras.
Vaata ka 2003. aasta looduskalendri ekraanitõmmist allpool!
Pildiilm
2002. aasta lõpus leppisime Gennadiga kokku uues väljakutses, mille nimeks sai PILDIILM. Ideeks oli näidata igal nädalal fenoloogilise aja pilte eri aastatest. Sellise andmebaasi loomine oli toona töömahukas: kogu materjal tuli skaneerida ning luua infosild ehk rakendusliides Loodusemehe pildipanga ja ilm.ee vahel. Piltlikult öeldes tähendas see Loodusemehe pildipanga liidestamist looduskalendriga.
12.02.2003 Gennadi: Unustasin ennast pikalt pilte vaatama. Tänud.
Pildiilm avanes Looduskalendri esimesel sünnipäeval.
20.03.2003 Gennadi: Kingitusena Looduskalendri lugejale ja kasutajale lisandub aastapäeval uus alajaotus PILDIILM, mis kajastab nädala lõikes looduses toimunut fotodega ning hakkab iganädalaselt uuenema.
2005. aasta kevadel, mil ilm.ee Looduskalendri rubriigist sai iseseisev veebiportaal, jätkas PILDIILM uue nime all – “Pildipanga nädal”.
03.03.2005 Gennadi: Täna avame LOODUSKALENDRI uue sisu ja kujundusega. Alustuseks näete saabuvaid kevadekuulutajaid seda Tõrva linnuvaatlejate poolt sisestatuna. /../ Kevade edenedes lisanduvad taimed, loomad putukad, seened ja vastavasisulised artiklid. Tähelepanekuid looduses toimuvast leiad Loodusvaatluse alajaotuses ja hiljem avatud foorumis. Fotod on Arne Aderi Loodusemehe pildipangast, helindid Veljo Runneli Kõrv Loodusesse ning Aken Loodusesse, Riho Västriku videoklipid. Mõne aja möödudes saate lisada oma huvitavad ülesvõtted ja rõõmu teistega jagada. Kevadet südamesse!
Talilinnukaamera
2006. aastal sai meie vestluste sagedaseks teemaks veebikaamerate kasutamine looduses. Mujal maailmas, eelkõige Ameerikas, oli seda juba edukalt tehtud. Meie esimesed katsetused toimusid aga Otepääl, Loodusemehe “peakorteri” õues 2007. aasta südatalvel.
Soov oli sellega alustada veidi varem, ent meie väljakutse osutus raskemaks kui eeldasime. Mitmed linde tutvustavad tekstid olid meil valmis juba sügisel, ent kaamera tööks tarviliku tehnilise struktuuri loomine läks üle kivide ja kändude…
16.01.2007 Arne: Just lahkus siit Elioni esindaja ja tõstis Interneti kiirust. Nüüd üleslaadimine ca 26 KB sekundis. Kas sellest kiirusest ikkagi piisab?
22.02.2007 Arne: Tegelesin hommiku poolel toidumajaga. Paigutasin selle ülespoole ja lähemale, et oleks enam-vähem kaadris. Iseenesest on asi üpris paljulubav, ent piisab kolmest tuvist katusel ja konstruktsioon annab järele.
Jah, ei osanud uneski näha, et uue toidumaja juurde ilmuvad lisaks väiksematele lindudele ka tuvid. Veel vähem võinuks arvata, et nad eelistavad enne toidumajja sisenemist maanduda hoopiski veebikaamera katusele… Esimesel talvel oli igatahes veebiülekandega tublisti sekeldamist. Ühendus oli nõrk, nigelad tihendid lasid sulavee veebikaamerasse nõrguda ning hoogsalt kaamerale laskuvad tuvid nihutasid täpselt rihitud kaadri ikka ja jälle paigast. See esimene hooaeg kujuneski katsetuste jadaks, millest järgmistel kordadel juba õppust võtta. Juba samal kevadel rändas seesama kaamera must-toonekure pesa juurde, kus tuli jätkata veelgi raskemates oludes. Sellest oskab aga täpsemalt rääkida mu hea sõber Urmas Sellis, kel tuli iga kaamera sättimise nimel muuhulgas puu otsa ronida.
Lõpetuseks
Kes selle loo lõpuni luges, sai ehk aimu, et Looduskalendri käivitamine polnud sugugi lihtne. Ent väljakutse oli põnev, hariv ja elamusterohke. Jutuks olnud „Pildiilm“ on eetris tänaseni – nüüd, 22 aastat hiljem, nime all „Täna läbi aastate“. Ka Talilinnukaamera töötab siiamaani. Esimesed 13 hooaega tegutses see Otepääl, mistõttu kutsuti seda tollal ka Otepää Televisiooniks.
Erinevad veebikaamerad on saanud tänapäevase Looduskalendri üheks tähelepanuväärsemaks osaks. 2012. aastal jälgis portaali looduskalender.ee vahendusel Eesti looduses toimuvat enam kui kuus miljonit inimest 185 riigist. Selle kõige saavutamiseks on panustanud aastakümnete jooksul suur hulk loodusetundjaid ja IT-spetsialiste, kusjuures suurem osa tööst on tehtud vabatahtlikult.
Allpool lisan mõned pildilised meenutused aastatest 2003–2007.
Allikas: Wayback Machine
Ilm.ee looduskalender 2003. aasta septembrikuul
LEHTEDE KOLLETUMINE
Kaskedel ja pajudel hakkas lehestik värvi muutma. Kui veel eelmisel nädalal polnud kroonide värvimuutus märgatav (olid tumerohelised), siis sel nädalal juba küll (muutusid kollakasroheliseks). /../
Saarel ja tammel kroonid rohelised.
Paljudel rohttaimedel kogu lehestik kollane, hall või pruunikas.
Rabamaastikus on eriti ilusad valge nokkheina Rhynchospora alba õlgkollased puhmad.
⇑ 20.07.2003. Looduskalendri “peakorter” Berta neemel. Ilus palkmajake, mis valdavalt ehitatud kohalikust materjalist – isegi põranda soojustamisel oli siin kasutatud vaid liiva! See tareke oli elektriühenduseta mõtlemis- ja mõtestamiskeskus.
⇑ Gennadi, 8.01.2005. Ajame tormiöiset ilmajuttu Berta neemel asuvas tarekeses, mis asus mõnekümne meetri kaugusel mererannast. Õues möllas parajasti kurikuulus jaanuaritorm. Hommikuks oli pool õuemaast ja terve hulk kadakapõõsaid merre uhutud ja meri oli tarekesele poole lähemal.
⇑ 21.03.2005 Berta neemel. Urmas Sellis (vasemal) ja Gennadi. Veel sellel samal kevadel saab Urmasest Looduskalendri esimese must-toonekure kaamera paigaldaja ja käigus hoidja. Tol kargel urbekuupäeval käisime lähikonnas otsimas kotka pesa, ent leidsime vaid kuuse-käbilinnu oma.
