⇑ Kaelussiil – vähem tuntud kahest Eestis esinevast siililiigist.
1995. aastal valis Eesti Ornitoloogiaühing esimest korda aasta linnu, kelleks sai rukkirääk. Sellest algas Eestis elurikkuse tutvustamise tava, kus igal aastal tõstetakse esile üks liik või elurikkuse valdkond ning käsitletakse seda tavapärasest põhjalikumalt. Sellisel lähenemisel on olnud oluline roll loodushariduses, harrastusteaduses ja loodushoius.
Kolmekümne aasta jooksul on aasta linnule lisandunud mitmeid teisi „aasta tegijaid“, mis katavad nüüdseks suure osa liikide mitmekesisusest – alates puudest ja loomadest kuni seente, muldade ja veekogude elustikuni.
1995 – aasta lind
1996 – aasta puu
2010 – aasta orhidee
2013 – aasta loom
2014 – aasta liblikas ja aasta muld
2017 – aasta sammal ja aasta seen
2019 – aasta kala
2026 – aasta metsaputukas
Allpool on esitatud 2026. aastal suuremat tähelepanu pälvivad liigid. Fotode all olev link viib vastava liigi piltideni Loodusemehe pildipangas.
Piiritaja. Sirvi ka pildipanga fotosid.
Aasta lind – piiritaja
Piiritaja veedab suurema osa oma elust lennates. Vaid mune haududa ja poegi üles kasvatada ta õhus ei saa. Piiritajad pesitsevad sageli hoonete räästaste all või pesakastides, mistõttu on see liik tugevalt seotud inimese loodud keskkonnaga.
Haava lehed. Sirvi ka pildipanga fotosid.
Aasta puu – harilik haab
Haab pakub eluvõimalusi väga paljudele seentele, putukatele ja sammaldele. Ja ka lindudele: haab on õõnsusi meisterdavate rähnide lemmik ja just neis rähniõõnsustes leiavad hiljem pesapaiga paljud väiksemad linnud ja loomad.
Pruunikas pesajuur. Sirvi ka pildipanga fotosid
Aasta orhidee – pruunikas pesajuur
Pruunikas pesajuur on helepruun orhidee, kes kasvab enamasti varjukates leht- või segametsades. Vähese klorofüllisisalduse tõttu ei saa ta toituda fotosünteesi teel. Selle asemel hangib ta orgaanilisi aineid teistelt taimedelt mükoriisaseente vahendusel, olles hea näide liikidevaheliste varjatud seoste olulisusest.
Harilik siil. Sirvi ka pildipanga fotosid (harilik ja kaelusssiil)
Aasta loom – siil
Harilik siil on meie üks tuntumaid ja armastatumaid imetajaid. Eestis elab ta kõrvuti lõunasiiliga. Rahvapärisuses on siili peetud nutikuse ja visaduse sümboliks. Siili keha katab 5000 – 6000 okast!
Nõgeseliblika kevadine välimus. Sirvi ka pildipanga fotosid (kevadise ja suvise põlvkonna pildid)
Aasta liblikas – nõgeseliblikas
Nõgeseliblikas on hästi tuntud päevaliblikas, kellel esineb kaks erinevat valmikute kaks erineva välimusega põlvkonda. Kui kevadel lendavate isendite tiibadel on ohtralt helepruuni, siis suvise põlvkonna liblikad on tumedad silmatorkavad valge tiivavöödiga. Nagu nimi viitab, toituvad nõgeseliblika röövikud nõgestest.
Limatünnik. Sirvi ka pildipanga fotosid.
Aasta seen – limatünnik
Limatünnik on haruldane ja samas eriline kevadseen, keda kohtame eeskätt vanades kuusikutes. Tema tumepruun voldilise külgpinnaga viljakeha meenutab pisut tünni, mis teeb selle seene kergesti äratuntavaks ja meelde jäävaks.
(pilt puudub)
Aasta muld – leetjas muld
Leetjas muld kujuneb happelistes ja toitainetevaestes tingimustes, enamasti okasmetsade all. See mullatüüp mõjutab otseselt taimkatet ja seeläbi kogu elustikku.
(pilt puudub)
Aasta sammal – harilik vesisammal
Harilik vesisammal on veekogudes kasvav sammal, mis kinnitub kividele ja muudele substraatidele vooluvees. Ta on tundlik vee kvaliteedi suhtes ning sobib hästi puhta ja hapnikurikka vee indikaatoriks.
(pilt puudub)
Aasta kala – selgub peagi...
Aasta kala valimine on veel pooleli. 2026. aasta nominendid on seekord meritint, latikas, vimb ja lest. Veebihääletuse kaudu saab iga huviline oma eelistuse välja öelda.
(pilt puudub)
Aasta metsaputukas – suur-haavasikk
Suur-haavasikk on haavapuudega tihedalt seotud mardikas, kelle vastsed arenevad elusas või nõrgenenud haavapuidus. Liik vajab vanu ja jämedaid haabasid ning looduslähedast metsa, kus leidub nii elusat kui ka surnud puitu.
