Värbkakk

Haavaõõnsuse talvine külaline – värbkakk

Arne Ader | 7. veebr. 2026 | Lugemisi: 111

Hinnomäe haavikus hoiab üks rajakaamera juba teist talve silma peal suur-kirjurähnide meisterdatud õõnsusel. Kui 2024. aasta kevadel oli see rähnide koduks, siis järgmisel aastal pesitsesid samas kohas juba kuldnokad. Suurema osa aastast on see õõnsus olnud vabakasutuses ning külaliste nimekiri täieneb pidevalt. Kusjuures sel talvel lisandus haavaõõnsuse “külalisraamatusse” taas kord uus liik – värbkakk.

      ⇑  Värbkakk enne õõnsusesse sisenemist. Uurib parajasti rajakaamerat.

Värbkakule meelepärases metsas peab olema palju õõnsusi. Ja seesuguseid oskavad meisterdada rähnid. Ja rähnidele meeldib neid rajada seal, kus puutüvi on pehmem mõne seene elutegevuse tõttu. Haavikutes on üheks taoliseks seeneks tüvemädanikku põhjustav haavataelik.

Milleks värbkakud õõnsusi kasutavad? Loomulikult pesitsemiseks, kuid õõnsused on neile ka sahvrid toiduvarude hoidmiseks. Oletada võib, et puuõõnsused pakuvad värbkakule ühtlasi jahivõimalust: talveöödel on võimalik neist tabada ööbivaid linde või loomi.

 

⇑  Värbkakk. Rähniõõnsuse mõõtmed sobivad sellele linnuliigile hästi. Kaku pea kohal näeme haavade tüvemädanikku tekitavat haavataelikut.

⇑  Lühivideo “Värbkakk külastab rähniõõnsust” (00:27)

***

Hinnomäe haavaõõnsuse kirevast elust kirjutan põhjalikumalt ajakirja “Eesti Loodus” järgmises numbris. Artiklis tuleb juttu nii suur-kirjurähnidest, kuldnokkadest kui ka paljudest teistest metsaelanikest, kes on jutuks olevat õõnsust aastate jooksul külastanud. Ajakirjanumber jõuab loodetavasti lugejateni varakevadeks.

Jäta kommentaar

Shopping Cart
0

Ostukorvis ei ole tooteid.

No products in the cart.