minu armas kodumets…
juurepessune ja ämmatossune
rähnine ja üraskine
vaikne ja lumine
ilus ja elus
Hinnomäel, 14.01. 2021
Need luuleread tulid mu juurde täpselt 5 aastat tagasi, mil talvist kuusikut külastades taipasin, et hirmujutud üraskite hävitatud metsadest on tublisti liialdatud…
Sõnad tulid mu juurde? Just nimelt – kogu luuletus sündis otsekui tervikuna, kui sumasin läbi lumehangede kodukuusiku suunas.
Tänasel ilusal talvepäeval käisin taas oma armast Üraskimetsa vaatamas. See on nüüd keskelt palju hõredam kui ennist, aga muidu täpselt seesugune nagu olen kirjutanud viis aastata tagasi – ilus ja elus!
Vaata värskeid pilte allpool.
⇑ Hinnomäe Üraskikuusik. Üraskite rünnakust puutumata metsaserv, taamal vasakul paistab üraskite elugtegevuse tulemusel tekkinud häil.
⇑ Hinnomäe Üraskikuusik. Kõige suurema üraskimõjuga paik seitse aastat pärast putukate massrünnakut.
⇑ Hinnomäe Üraskikuusik. Üraskite poolt ümber kujundatud metsaosa. Suured kuused on siin kuivanud ja valikraie käigus langetatud.
⇑ Hinnomäe Üraskimets pärast seitse aastat (2018–2024) kestnud üraskite rünnakuid. 2025. aasta suvel oli üraskite tegevus leebe. Üraskite massrünnakute ohjeldamiseks on selles metsatukas kasutatud kuut feromoonpüünist. Kuusiku lõuna- ja idapiiril asuvad metsad on omanike poolt nüüdseks lageraiutud.
RUBRIIGID:
