⇑ Juttselg-hiir kartulikoorega
Jätkame Loodusemehe kompostris ja selle lähiümbruses tegutsevate loomade tutvustamisega. Tänane jutt on kartulikoori tassivast juttselg-hiirest.
Juttselg-hiir on Eesti põldude ja heinamaade üks tavalisemaid hiiri, kes tunneb end koduselt muuhulgas ka väikelinnade aedades. Talvel on selle hiirekese määramine imelihtne, sest teisi musta seljajutiga närilisi meil siis ei esine.
Suvel võime Eestis kohata veel teistki seljatriibuga närilist – kasetriibikut. Viimane on juttselg-hiirest väiksem, suhteliselt pikema sabaga ja veidi loperguste peadligi hoiduvate kõrvadega. Samas on juttselg-hiire kõrvalestad suuremad ja nad on kaarja kontuuriga, mis justkui sirkliga välja mõõdetud!
Kompostri sisemuses ei jäänud rajakaamera vaatevälja ühtki viidet juttselg-hiirte toitumisest. Küll aga võis korduvalt märgata, kuis üks hiirtest tassis usinasti kartulikoori kompostrist välja ja peitis need selle kõrvale puulehtede alla. Seesugused liikumised olid alati välkkiired ja kompostrist väljumisel oli hiirekesel tavaks hoolikalt ümbrust uurida.
Kartulikoored ei kuulu vahest juttselg-hiirte lemmikpalade hulka, kuid parema puudumisel osatakse seesugusest toidust lugu pidada küll. Vähemasti siis, kui läheduses pole mõnda lindude toidumaja, mille juures saab alla pudenenud päevalilleseemneid põske pista.
Suvel öise eluviisiga juttselg-hiir on sügisel ja talvel aktiivne ka päeval. Lumises maastikus jäädakse aga enamasti märkamatuks, sest sel juhul liigutakse mööda lumme rajatud urge.
⇑ Juttselg-hiir kogub kompostrist kartulikoori. Lühivideo (01:17)
⇒ Kas Loodusemehe uut 2026. aasta kalendrit oled juba sirvinud?
