Tänasel pööripäeval kutsus mets meid külla. Ega see minek lihtne polnud – maa lumine, õhk vesine. Fiona liikus mitmes kohas lausa külg ees, aga kohale me jõudsime. Ah et kes on Fiona! Meie porivärvi Subaru loomulikult.
Lõke tuli läita lumel ja vihmas. Ma ei tea, kuis Margit seda tegi, aga kui jõudsin metsast kuuseokstega, siis lõkketuli juba põles. Kiiresti saabunud hämaruses olid vaid tule ja tuule hääled, ei muud. Ümbrust täitis niiske, otsekui vatine õhk, mis summutas täienisti kilomeetri kaugusel asuva maantee müra. Oh, oleks see nõnda ka kevadõhtutel, kui üritan siinsamas musträstaste ja punarindade öölaule salvestada!
Kerges vihmas, tules ja tuules meie seekordne pööriöö algas. Ja maarahval algasid jõulud.
Add comment
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.