Menu
Loodusemehe vana veeb avaneb eraldi sakkides!
Loodusemehe vana veeb avaneb eraldi sakkides!
9,95 €
Lastekirjanik Hilli Rand annab oma värskes raamatus sõna kahekümnele linnule, kes jutustavad endi muredest ja rõõmudest. Raamat on rikkalikult illustreeritud linnufotodega.
Laos
Lastekirjanik Hilli Rand annab oma uues raamatus sõna kakskümnele linnule. Neist igaüks on kirjutanud inimestele kirja, milles jagavad oma rõõme ja muresid ning tutvustavad endi iseloomu, eluviisi, harjumusi ja eelistusi.
Milliseid laululinde pesitseb Eestis kõige rohkem? Kelle hääl võib olla hirmutav? Keda kutsutakse jõe kalliskiviks? Kes on meie naabrite lätlaste rahvuslind? Kuidas kaitseb metsa rähn? Mis vahe on käol ja vaenukäol? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiab sellest linnuraamatust vastuse.
Raamatu valmimisele aitasid kaasa viis fotograafi: Jüri Jõepera, Arne Ader, Remo Savisaar, Aivar Andre ja Romet Loodus. Fotovalikusse jõudis muuhulgas erilisi pilte, millel näeme linde-peategelasi olukordades, mis võivad olla naljakad, ootamatud, poeetilised, heldimust tekitavad või lihtsalt huvitavad ja ilmekad. Kõik kasutatud fotod on pildistatud Eestis!
***
Hilli Ranna lastepärastes lühijuttudes segunevad mõnusal moel ilukirjanduslik ja populaarteaduslik. Neile, kel soov raamatu aimelist sisu paremini mõista, võivad olla abiks allpool toodud Loodusemehe kommentaarid.
***
LOODUSEMEHE KOMMENTAARID (linnuliigid samas järjestuses nagu raamatus)
PÄÄSUKE. Raamatu minategelasest suitsupääsuke pesitseb katuseräästa all, mis on selle liigi pesitsuspaigana pigem uudne nähtus. Suurem jagu meie suitsupääsukesi eelistab endistviisi pesitseda siseruumides, olgu nendeks küünid, kuurid, laudad või mistahes muud hooned, millel uks pidevalt lahti või mõni avaus seinas. Suitsupääsukestele meelepäraseid võimalusi jääb paraku vähemaks, sest moodsatesse ehitistesse pääsulinnud naljalt sisse ei pääse.
MUSTRÄSTAS. Marjakasvatajatele mõeldes on oluline lisada, et musträstaid kohtame suviti marjapõõsastel toitumas tunduvalt harvem kui näiteks hallrästaid või kuldnokki. Sügiseti ja talviti peavad musträstad marjadest rohkem lugu, tegutsedes siis nt arooniatel, viirpuudel ja õunapuudel.
RÄHN. Liblikaröövikuid leiab suur-kirjurähn eelkõige puuvõradest, sest koore all ja õõnsustes röövikud enamasti ei tegutse.
KAELUSTUVI. Kahjuks peetakse isegi Eestis vähesel määral jahti ka värvulistele ning Eestist kaugemal muuhulgas ööbikutele. Vahemeremaades püütakse linde erinevate püünistega alates võrkudest kuni liimiga kaetud õrteni. Värvuliste püüdmine toiduks on eriti populaarne Maltal.
RUKKIRÄÄK. Laperdades lendavad rukkiräägud lühikesel õhkusööstul, näiteks rohust üles peletamisel. Pikemal lennul lendavad nad voolujooneliselt nagu kõigile pikamaaränduritele kombeks. Meie rukkiräägud talvitavad kauges Lõuna-Aafrikas.
TIHANE. Raamatu minategelane on paigalind. Ent suurem osa kodumaistest rasvatihastest on hoopiski rändlinnud. Sügisel leiab aset omamoodi tihasevahetus: meil pesitsenud rasvatihastest liigub üks jagu edasi lõuna poole ja asemele tulevad nende liigikaaslased põhjapoolsetelt aladelt.
METSVINT Viimasel lugu illustreerival fotol on metsvintide lähisugulased põhjavindid.
Kaal | 0,2 kg |
---|---|
Mõõtmed | 28,5 × 21,5 × 1,0 cm |
Only logged in customers who have purchased this product may leave a review.
Reviews
There are no reviews yet.