See nädal on olnud meie valge-toonekure isandal väga töörohke. Nüüdseks on ta jõudnud korda teha tubli poole Otepää Pikalombi äärde jäävast pargist. Kuivanud oksad, mullune hein, suuremad puulehed ja liigne sammal on usinasti kokku korjatud ja ladustatud hoolikalt elektriposti otsa, pesale täienduseks. Vaid vareste pillatud kalmuküünaldel pole tema pesas kohta, nii et miskit jääb kokku […]
Toonekure-isand koristab parki Loe edasi »
Kui heitlikus kevades toimetav jahe loodetuul on tõmmanud eemale päikest varjavad pilvekardinad, seab sookurepaar endid mängule. Käes on hetk, mil külateel auto peatada ja võtta vastu võimalus olla esimese rea publikuks tantsuhimulisele kurepaarile, kes vaatlejate saabumist oleks otsekui oodanud… Seal näeb siis graatsilis-kohmakaid hüppeid, sügavaid maani kummardusi ja baleriini kombel varbaotstel seismist. Tantsusammudele lisanduvad veel
Ilusal kevadel tuleb ikka ette, et kahest armunust saab üks. Panen siia mõned jäädvustused eilsest soojast kevadõhtust, mil Otepää toonekurepesale jõudis rännult emaslind. Toonekure-isand ootas siin paarilist neli lumeküllast päeva. Viimasest on siinsamas eraldi postitus:https://loodusemees.ee/ajaveeb/valvur/ ⇑ Toonekure-isandal on plaan! ⇑ Ronimine… ⇑ Suguühe ⇑ Kaela kõditamine ⇑ Kahest on saanud üks
Kuis kahest saab üks Loe edasi »
Radokuu eelviimasel päeval maandus lindude toidumaja kõrvale lumehange Silmarõõm. Siis, kui ta maandus, oli ta veel üks tavaline musträsta-emand. Ilusa nime sai aga linnuke selle eest, et tema kohalolu andis tublisti lootust ilusa kevade peatsele saabumisele. Esimestel päevadel oli Silmarõõm tagasihoidlikkus ise, nokkides toidumajast alla pudenenud päevalilleseemneid lumest. Pikkamisi aga usaldus kasvas, nii et ühel
Silmarõõm ja Õunapallur Loe edasi »
Eks ole, juba Newton selgitas veenvalt, miks õunad liiguvad taeva poolt maa poole? Ent mitte alati pole see nii. Õunte imeliste maitseomaduste jõud võib olla gravitatsioonijõust isegi suurem. Otepää rebane tuli aeda rajatud loomade toiduplatsile, maitses lumele puistatud õunu ja valis neist välja ühe, mille ta teistest õuntest veidi eemale lumehangele pillas. Seejärel läks ta
Kuidas õun õhku tõusis Loe edasi »
Eelmisel talvel tegin ühe Otpää halljänesega katse. Paari nädala jooksul puistasin viljapuuaaia lahtise värava lähedale lumme õunu. Maias loom hakkas neid peagi näksimas käima. Ikka oli nii, et metskitsed käisid õhtul ja hommikul, jänes tuli alati peale südaööd ja hiljemalt hommikul kella viieks olid tal toimetused tehtud! Üks rajakaamera valvas õunahunnikut, teine lähimat noort õunapuud.
Talvised sulailmad pole mõeldud mitte ainult lumememmede tegemiseks. Kui hangedes leidub pisikesi veepiisku, tekib lindudel võimalus end pesta. Lumevanne nautivaid sulelisi on tore jälgida. Kümmeldes surutakse endid sügavale lume sisse, hoides samal ajal sulgi kohevil. Viheldakse tiibadega, tehakse isegi kukerpalle! Puhas sulerüü hoiab paremini sooja ning võimaldab tõhusamalt lennata. Pealekauba aitab lumes suplemine kaasa ka
