Nii öeldakse ja selline mõte on igati arusaadav. Veelindude sügisrände ajal, mis kestab laias laastus kooljakuu keskpaigani ja kauemgi, ei saa pidada õigeks linde rändest loobuma meelitada.

Ent kui kõigele vaatamata on sügiskuudel linde toidetud ja talvitama meelitatud, oleme uues olukorras. Pardid võivad karmi talve ajal olla liialt nõrgad, et rändele asuda. Pealegi on südatalveks nende sesoonne rändetung vaibunud. 

Kui inimestel pole südant hädasolijaid mitte aidata, siis minu arvates pole selles miskit paha. Seepärast ei soovi ma hukka mõista neid, kes salamisi ja häbelikult suplusranna lumme partidele toidupoolist sokutasid. Linnastuval ühiskonnal on üha suurenev vajadus ühenduse järele loodusega, milleks teeme me muuhulgas kootööd lindudega rasvatihasest mandariinpardini.

Talvitav mandariinpart peaks lisatoitmise poole pealt olema eristaatusega. Kuigi see liik on oma algsel kodumaal rändlind, ei ole ta seda Euroopas mitte. Tema siinne talvine täbar olukord on suuresti inimese tekitatud!

Meie inimeste teadlikkus lindude toitmise osas on õnneks kiiresti kasvanud. Paari tunni vältel, mil ma supelsillal istusin ja partide elu jälgisin, ei näinud ma vee ääres mitte kedagi saiapätsiga. 

Igaks juhuks panen siia lõppu soovituse neile, kes märkavad talvel veelindude täbarat olukorda ja süda kutsub linde aitama. Kui viite veelindudele lisatoitu, siis olgu selleks tammetõrud, salat, kapsas või teravili. Ja kogused võiksid olla pigem väikesed. Kui nt Emajõgi on jääkaaneta ja selle veetase madal, siis leiavad pardid ka ise toitu.