⇑ Toidu mäletsemine algab hetkest, mil metskitse põsed on punnis!
Öeldakse, et ka pime kana leiab tera… Seda ei juhtu just iga päev, et metskits kraabib puhkepausiks aseme vaid meetri kaugusele rajakaamerast!
Mäletsemine kui järelsöömine
Sõralistel on kohastumus kiirsöömiseks, mis aitab neil vähendada võimalusi langeda kiskjate saagiks. Söömise ajal kühveldatakse sobilik kraam kiiresti vatsa, mis talitleb neljast osast koosneva liitmao kogumispaunana. Seejärel saab juba toidu peenestamist jätkata mõnes turvalisemas paigas.
Mäletsemine on toidu järelsöömine. Mäletsema asuv loom öögib toidu vatsast tagasi suhu, kus jätkub selle peenestamine ja süljega töötlemine. Uuel alla neelamisel liigub toit juba vatsast edasi võrkmikku ja kiidekasse ning jõuab lõpuks libedikku, mis ongi sõralistel “see päris magu”.
Mäletsevat metskitse jälgides on võimalik tabada hetk, mil looma põsed lähevad järsult punni. Siis ongi toit suus ja mäletsemine võib alata.
Mäletsemiseks kraabib metskits endale lumevaba lamamisaseme
Lumel lesimine pole metskitsede tervisele hea – öeldakse, et nii võib neil kergesti tekkida kopsupõletik. Tervise hoidmiseks kraabib mäletsema asuv metskits endale lumevaba lamamisaseme. Kui seesugusel kraapimisel jääb ette miskit söödavat, siis lastakse sellelgi hea maitsta!
Toitu mäletsev metskits tarvitab toidulisandina ka pisikese koguse lund. Viimast riisub ta keelega hange pinda kraapides.
⇑ Mäletsemise käigus haarab metskits keelega ka pisut lund
⇑ VIDEO. Metskits kraabib endale puhkeaseme ja mäletseb siis sellel lamades toitu
⇒ Kas tead, mis teeb eriliseks Loodusemehe kalendri?
Add comment
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.