⇑ Urusuudmel uudistav kaelushiir on jäädvustatud rajakaameraga Campark T100. Kasutatud on lisaläätse suurendusega 2x. Urusuudme ümbrust valgustab kaugemal asuv musta valgust kiirgav abikaamera Campark TC05.
Millist rajakaamerat valida – selles on küsimus… Kui sind huvitab vaid see, kus ja millal loomad liiguvad, siis võid järgnevad juhised südamerahus lugemata jätta – õigem on minna kaupmehe juurde, rääkida mure ära ning tulla rõõmsal meelel tagasi, sobilik rajakaamera kaenlas. Siin kirjapandu on mõeldud kõigile neile, kes hindavad kõrgelt videote ja piltide kvaliteeti ning kes on valmis hea asja nimel rohkem vaeva nägema.
Viimastel aastatel on jõudnud loodusfotograafide kasutusse terve hulk tehniliselt võimekaid fotokaameraid, mis on andnud hulgaliselt uusi pildistamisvõimalusi muuhulgas linnu- ja loomafotograafidele. Paraku pole klassikaliste fotokaameratega võimalik jäädvustada kõiksuguseid põnevaid juhtumisi, mis looduses aset leiavad. Kui loomad tegutsevad ööpimeduses või kui nad kasutavad mõnda metsarada väga harva, või kui linnud pesitsevad varjulises paigas, võib just rajakaamera anda nende käitumise jälgimiseks ja pildistamiseks parima võimaluse.
Vaatamata sellele, et pidevalt lisandub juurde uusi rajakaamerate kaubamärke ja mudeleid, puuduvad senini loodusfotograafidele mõeldud rajakaamerad: sellised, mille loomisel oleks arvestatud pildistamiseks või filmimiseks olulisi asjaolusid nagu võimalus kontrollida võtterakurssi ja valgustust või teravustada pisemate loomade pildistamisel lähemale kui üks meeter. Seni kuni fotograafidele mõeldud rajakaameraid pole saadaval, tuleb meil paraku hakkama saada sellega, mis olemas on. Kirevast rajakaameravalikust on tarvis üles leida loodusfotode tegemiseks kõige sobilikumad mudelid.
Olen rajakaameratega hullanud oma kolm aastat, püüdes neilt kogu selle aja jooksul välja pigistada võimalikult head pildikvaliteeti. Viimasel ajal on minult ikka ja jälle küsitud nõu väga erinevate rajakaamera võimaluste kohta. Nüüd tundus olevat õige aeg selles vallas laiemale huviliste ringile kogemusi jagada.
Kas kallim rajakaamera on parem?
Hind pole sobiliku kaamera leidmisel kuigi hea teejuht. Erinevaid rajakaameraid uurides torkab silma, et neid kõiki tehakse sarnastest või isegi samadest komponentidest. Erinevate brändide korpused võivad olla sarnased kui kaks tilka vett. Kaamerate sisemusse piiludes torkab silma, et erinevatel mudelitel kasutatakse sageli sarnaseid patareisalvesid ja miniekraane koos juhtimisnuppudega. Sensorit me ilma kaamerat lammutamata mõistagi ei näe, ent samas võib oletada, et needki pärinevad kõige enam paarist-kolmest vabrikust.
Aga see pole veel kõik. Markantsemal juhul müüakse erinevate brändide all täpselt sama rajakaamerat. Seesugused kaamerad erinevad vaid esipaneelile kinnitatud nimesildi ja korpuse värvimustri poolest. Näiteks on täpselt samad kaamerad Campark TC21, Touguard TC21 ja Voopeak TC21. Mida kuulsam kaubamärk, seda kõrgem hind, aga seadmete sisu on üks ja seesama.
Resolutsioon – kas rohkem megapiksleid on parem?
Põhimõtteliselt küll. Aga tegelikkuses kasutatakse megapikslitega mängimist ka rajakaamera ostja eksitamiseks.
Rajakaamerate manuaalides toodud megapikslid enamasti seadme sensori suuruse kohta teavet ei anna. Suurel osal juhtudest suurendatakse sensoriga püütud pilt kaamerasiseselt enne mälukaardile salvestamist. Tulemuseks on ähmasevõitu kujutis, mis võtab mälukaardil rohkem ruumi, ent mis sensori algse pisema kujutisega võrreldes rohkem kasulikku informatsiooni ei sisalda.
Seega – kui kaamera manuaalis on näidatud piltide resolutsiooniks nt 48 megapikslit, siis võib see tegelikkuses olla kuni kolm korda väiksem. Kui manuaalis on kirjas, et kaamera salvestab 4K videot, siis võib seegi olla saavutatud pikslite ekstrapoleerimisega. Mõnikord on rajakaamera videovõimekuse kirjelduses märgitud “native-4K”. Sel juhul on tegu 4K-kaameraga selle õiges tähenduses.
Kas üks sensor võib olla kvaliteetsem kui teine?
Peale pikslite arvu on oluline ka nende valguse püüdmise kvaliteet, millest sõltub, kuivõrd müravaba saab olema hämaruses filmitud kaameravideo.
Selles vallas saan anda lihtsa nõuande. Kui rajakaamera kasutusjuhendis pole mainitud sensori marki või tootjat, siis saab olema salvestuskvaliteedi poolest “harju keskmise” kaameraga.Kui leiad aga manuaalist võlusõna “Sony Starvis”, siis on kaamera pildikvaliteet hea või isegi väga hea! Kvaliteedi erinevus paistab selgemini välja kehvemates valgusoludes.
Kaamera sensori marki teades saab selle kohta täpsema info Go Photonics-i veebilehelt. Toimeta nõnda:
– kopeeri sensori mudelit tähistav kood, nt “IMX458”;
– kleebi see kood veebilehe otsilahtrisse;
– vajuta sisestusklahvi ja näedki kõike seda, mida kaamera juhendis enamasti kirjas ei ole.
Tänasel päeval valmistab Sony ka uue põlvkonna pisikesi sensoreid “Sony Starvis 2”. Kahjuks pole ükski rajakaameratootja neid veel kasutusele võtnud, kuigi need on juba käigus autokaamerates ja seikluskaamerates. Nimetatud sensor suudab salvestada värvilist pilti isegi kuuvalguses.
Kas rajakaameral peaks olema ka wifi?
Ei kujuta ette, kuis õnnestuks rajakaamerat täpselt seadistada juhul kui sellel puudub wifi andmeside. Parima rakursi kasutamisel tuleb ju kaamera paigutada sageli kas okste vahele, maapinnale, veest välja ulatuvale pokumättale või puu otsa. Kõigil neil juhtudel kergendab kadreerimist eelvaate jälgimine nutitelefoni ekraani kasutades.
Lisaks on oluline seegi, et wifi-ga saab metsas töötava kaamera korrasolekut kontrollida kuni 10 meetri kauguselt. Nii saab nt pesitsevat lindu häirimata kontrollida, kas kaamera objektiiv on puhas ja kas kaamera aku on laetud. Loomulikult saab wifi-t kasutades muuta ka kaamera seadeid ja vaadata selle mälukaardile salvestatud videoid. Viimase osas tasub olla looduses siiski tagasihoidlik, sest wifi kulutab omajagu energiat.
Oluline on teada, et rajakaamera wifi pole võrreldav koduse arvuti wifi-ga. Rajakaamerat pole võimalik ühendada wifi-ruuteriga, rajakaamera ühendub vaid nutitelefoni äpiga, kusjuures ühenduse loomine käib omakorda üle sinihamba.
Wifi võimekus tagab veel ühe olulise asja. Niipea kui rajakaamera on ühendatud nutitelefoniga, sätitakse sekundi pealt õigeks rajakaamera kell. Viimane kergendab oluliselt videolõikude töötlust juhul kui kasutada samas kohas kahte või enamat rajakaamerat.
Missugune peaks olema rajakaamera mälukaart?
Rajakaameratega pildistamisvõimalusi piirab tublisti see, et kõige lühem võimalik säriaeg on 1/30s. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et rajakaamerate puhul on tegu läbinisti videokaamerate arendamisega, kus hea pildi saamisele pole mõtlema isegi mitte veel hakatud.
Hea pildi saamiseks sobib kõige paremini maksimaalse kvaliteediga videorežiimis salvestamine.Hiljem saab sellisel juhul pildid videokaadritest välja lõigata. Videot läbi vaadates leiab pea alati mõne üksiku kaadri, kus loom on põnevas poosis ja paigal.
Jälgides veebis avaldatud rajakaameravideosid, tuleb liig sageli ette, et need katkevad kõige põnevamas kohas… Järeldus on lihtne – rajakaamera peaks jäädvustama võimalikult pikki videolõike, mis tekitab omakorda suurema mahutavusega mälukaardi vajaduse. Minu praktikas on rajakaameraklippide pikkusteks minimaalselt poolteist minutit ja kõige väiksema mahutavusega mälukaardid, mida kasutan, on 64-gigabaidised.
Eelnevast tulenevalt tuleks rajakaamera ostmisel kindlasti uurida, mis on huvi pakkuval rajakaameral pikima võimaliku videosalvestuse kestus ja kui suure mahuga mälukaarte see kaamera toetab. Kui vähegi võimalik, on mõistlik eelistada klassikalise SD-kaardiga töötavaid kaameraid. Uuematel mudelitel kasutatakse üha sagedamini micro-SD kaarte, mida on külma või vihmase ilmaga kaamerat kontrollides raske kindlalt näppude vahel hoida ja kui seesugune tilluke mälukaart peaks talvel lumme kukkuma, siis võib oma kallist varandus otsima jäädagi!
Mida arvata üle mobiilside pilte edastavatest kaameratest? Kui kaamera on üles seatud kauges loodusmaastikus, siis on seesugused kaamerad täiesti omal kohal. Kuna minu kaamerad töötavad enamasti kodumetsas ja selle lähikonnas, siis ma ise sedasorti võimalust ei kasuta.
Missugune võiks olla kaamera liikumisanduri reageerimisaeg?
Mida lühem reageerimisaeg, seda muidugi etem. Parematel kaameratel on reageerimisajaks märgitud 0,1 sekundit.
Kaamera andmetes näidatud reageerimisaja vastavust tegelikkusele on muidugi raske kontrollida. Tegelikkuses on see pigem pikem kui lühem. Kui salvestada ühes kohas kahe erineva vaatenurga peale paigutatud kaameraga, siis tuleb sedagi ette, kuis üks kaamera märkab vaateväljas asuvat looma ja teine mitte.
Kas valida tumepunase või musta valgusega rajakaamera?
Klassikaliste rajakaamerate valgustid tekitavad laias laastus kahesugust valgust: tumepunast (850nm, low glow) või musta (940/950nm, no glow). Inimsilmale on need mõlemad valgusvihuna nähtamatud. Valgusti ise on tumepunase valguse puhul nähtav ja musta valguse puhul nähtamatu. Eks iga loom näeb neid valgusi erinevalt, ent paremaid võimalusi rajakaamera peitmiseks pakub kindlasti must valgus.
Parima pildikvaliteediga rajakaamerate hulgast pole ma seni veel leidnud musta valgustiga kaameraid. Nii olen mõnel juhul lülitanud päevasel ajal filmiva kaamera öövalgusti välja ning lisanud selle lähedusse musta valgust kasutava abikaamera öövõtete tegemiseks.
Kuna lähivõtete salvestamisel valgustavad rajakaamera valgustist lähtuvad valgusvihud esiplaani tugevalt üle, siis neil juhtudel tuleb filmiva kaamera valgus välja lülitada ning valgustada stseeni kaugemal asuva abikaamera abil. See teine kaamera võiks ideaaljuhul kiirata musta valgust.
Missugune peab olema kaamera ilmastikukindlus?
Rajakaamerate veekindlusklasse on kolm: IP65 (vihmakindel), IP66 (hoogvihmakindel), IP67 (talub lühiajalist uppumist). Enamus rajakaameratest pakub veekindlust tasemel IP66, millega saab igati rahul olla.
Minu senine kasutuskogemus on näidanud, et kõik rajakaamerad piisavalt vihmakindlad siiski ei ole. Ja see on seotud pigem individuaalse eripäraga, mitte ühe või teise mudeliga.
Mis on patareide, akude ja päikesepaneelide head ja vead?
Enamus rajakaameraid kui mitte kõik on valmis tarbima välise toiteallika voolu ja see on ka väga oluline, kui kasutada kaameraid pikemat aega kohtades, kus palju liikumist ja kui salvestada toimuvat pikemate videolõikudena.
Suurem jagu rajakaameraid on häälestatud töötama pingel 6V ja teised vajavad tööks hoopiski 12-voldist pinget. Hea oleks ostul arvestada, et erinevad mudelid kasutaksid sama toitepinget. Kui see nõnda pole, läheb edaspidi keeruliseks lisaakude kasutamisel. Enam levinud on 6V pingel töötavad rajakaamerad.
Uutel rajakaameratel on sageli kaasas liitiumakud, mis on väga hea idee kaamera pikaajaliseks vooluga varustamiseks. Mõnedel kaameratel on need kaameras peidus, teistel saab aga akusid laadimiseks kaamerast välja võtta. Rohkem paindlikkust võimaldavad mõistagi need viimased.
Enamus rajakaameraid võimaldavad toiteks kasutada 1,5V patareisid. See on üks ütlemata tüütu värk, sest seesugune lähenemine tähendab paljude kaamerate kasutamisel peatset õiendamist suurte patareikuhjadega. Ise olen patareide kasutamisest loobunud. Lühematel kasutustel olen nende asemel kasutanud NiMh (1,2V) ja NiZn akusid (1,8V). Viimased olen paigaldanud patareisalve alati vaheldumisi. Nimetatud meetodi puuduseks on see, et NiZn akud vajavad eri tüüpi laadijat ning ka nende kasutusiga on tunduvalt lühem kui NiMh akudel.
Päikesepaneelid? Lagedal niidul või kevadtalvises lehtpuumetsas on need omal kohal. Aga üldiselt on Eesti mets üks pime koht, mistõttu jäägu päikesepaneelid kaugetel rabasaartel õiendamiseks. Viimasel juhul on mõistlik kasutada pikemat ühendusjuhet, et paneel viia lähiümbruse kõige valgemasse kohta.
Kuidas kasutada rajakaameraga kaasas olevat kinnitusrihma?
Mina olen need rihmad pannud matkatarvete karpi, sest välitöödel on aeg-ajalt ikka miskit siduda tarvis. Ka saab nendega tarvidusel puude külge siduda rajakaamera lisasid, nt päikesepaneele või lisaakusid.
Kaamera suunamiseks ja visuaali kadreerimiseks pole seesugusest rihmast suuremat abi. Taoliseks sättimiseks kasutatakse juba ammugi fotostatiive. Abiks saavad olla erinevad ministatiivid ja mõnikord pole miskit etemat tavalistest fotostatiividest. Maa lähedal toimetades võib olla heaks abiliseks ka pisemat sorti oakott.
Ülal kirjeldatud põhjusel on muidugi oluline, et rajakaameral oleks olemas statiivile kinnitamiseks sobilik keere. Kõigil rajakaameratel paistab see õnneks olemas olevat, kuigi mõnedel mudelitel on see liialt hapra ehitusega.
Mikrofon
Mõeldes loodusvideote tegemisele on hea helikvaliteet vaat et olulisem kui pildikvaliteet. Kerge udusus visuaalis on andestatav, mikrofonis krabistav tuul või eelvõimendist sisse tungiv vilin aga mitte.
Mikrofoni tööst erinevatel rajakaameramudelitel on võimalik aimu saada YouTube-i laaditud videolõike üle kuulates. Kehva mikrofoniga rajakaamerate kasutamisel olen mõnikord eelistanud kaamera lähedusse jätta eraldi veel ka helisalvesti. Täiendava salvestusseadme kasutamisel on seegi boonus, et nii saab salvestada stereoheli.
Aga kui tahaks rajakaameraga filmida ka lähedalt…
Tänapäeval ei tea ühtki 4K pildikvaliteediga rajakaamerat, mis pakuks võimalust salvestada väikesi linde, hiiri või isegi mesilasi. Siiski on seesugune asi võimalik rajakaameraid pisut ümber ehitades, kasutades eri suurendusega lisaläätsede abi.
Ja niipea kui me mõtleme kaamera ümber ehitamisele eelpool kirjeldatud võtmes, peame juba kaamera ostul arvestama asjaoluga, et selle ümber ehitamiseks tarvilik töö oleks võimalikult lihtsalt teostatav. Eeliseid annab seesugusel juhul selline kaamerakest, kus objektiivi ots sopistub esipaneelilt pisut välja ning millel kaamera tööks tarvilikud sensorid ei asu objektiivile liialt lähedal. Vajalikud lisajupid olen tellinud 3D-prindi teenusena.
Millal valmib esimene loodusfotograafide ootusi arvestav rajakaamera?
Rajakaamerate arendajad kahjuks fotograafide vajadustele kuigi tihti ei mõtle. Viimase aja trendiks on olnud varustada uusi kaameraid mobiilse andmeside ja päikesepaneelidega, mis tõstavad küll kaamerate ja nende kasutamise hinda, ent pildikvaliteedis miskit juurde ei anna. Meeldiva erandina sooviks siinkohal ära märkida GardePro rajakaameraid, mille arendus liigub oodatud suunas – ainus viga on hetkel see, et GardePro valikus puudub senini 4K võimekusega rajakaamera.
Kuna ideaalset kaamerat pole hetkel veel silmapiiril, siis on ainsaks võimaluseks hoida oma varustuses eri tüüpi seadmeid, mis on optimeeritud erineval moel.
Missuguseid kaameraid kasutan ma ise?
Erinevaid, aga lemmikmudeleid on vaid kaks.
* Campark T100 – aastaid tagasi välja tulnud mudel, mida kahjuks enam ei toodeta. Oma aja kohta väga hea kvaliteediga rajakaamera, mis on kirjade järgi 4K-võimekusega (minu hinnangul pole see ülal kirjeldatud nn päris-4K). Seda mudelit on lihtne kohandada lisaläätsede kasutamiseks. T100 kaameraga saadud näidispilti näed loo päises.
* Campark TC06 –Sony IMX458-sensoriga päris-4K-kaamera. Väga hea pildikvaliteediga ja samas ka märkmisväärselt hea helikvaliteediga. Kahjuks piirdub selle mudeli imeline võimekus vaid päevase ajaga. Öised salvestused on tagasihodiliku kvaliteediga vaatamata sellele, et kaameral on selleks otstarbeks spetsiaalne eraldi objektiiv. Kaamera ei sobi kuigi hästi ümber ehitamiseks, kuna tema sensorid on objektiividele väga lähedal. Nädispilti vaata allpool.
Head rajakaameratega pildistamist ja filmimist!
⇒ Tule ka meie rajakaamerakoolitusele!
⇑ Rajakaameraga Campark TC06 salvestatud ülesvõte, mis pärineb 4K videost. Järgmisel fotol on väljavõte siinse kaadri alumisest vasemast nurgast.
⇑ Väljavõte ülal näidatud kaadrist, mis näitab nn Nativ-4K kaamera võimalusi. Kaameras Campark TC06 on kasutusel Sony IMX458 sensor.
Add comment
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.